Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” KUI LÄÄNE MUUSIKAKULTUURI MÕTESTAMISE KATSE 120 alguses pidas Theodor Adorno Frankfurdi ülikoolis sarja 1960.aastate loen guid muusika ja ühiskonna suhe test, mis 1962. aastal ilmusid eraldi raamatuna pealkirja all “Sisse juhatus muusikasotsioloogiasse. Kaksteist teoreetilist loen gut” (Einleitung in die Musiksoziologie. Zwölf theoretische Vorle sun gen). Adorno puhul on kahtlemata tegemist 20. sajandi ühe kõige mõjukama muusikast mõtleja ja kirjutajaga. Adorno teiseks olulisemaks muusikale pühendatud tekstiks on 1949. aastal avaldatud “Uue muusika filosoofia”. Selles raama tus vaatleb Adorno kahe maailmasõja vahelise perioodi süva muusika arengut Igor Stravinski ja Arnold Schönbergi loomingu näitel. Adorno on oma hoiakutes kirglik ja sarkastiline. Niisama jäägitult kui ta sümpaatia kuulub Schönbergi muusikale, eitab ta Stravinski neoklassitsistlikke teoseid. Adorno arva tes on Schönbergi ja teiste uusviini koolkonna heliloojate loomingu peamiseks väärtuseks selle autentsus. Viimast saab mõista kahes tähenduses. Esiteks, autentsus kui truudus muu- 120 Selle peatüki kirjutamisel on kasutatud varasemaid artikleid: J. Ross, Theodor Adorno “Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse” kui Lääne muusika kultuuri mõtestamise katse. Vikerkaar 2004, nr 3, lk 62–72; J. Ross, Adorno, muusika ja ühiskond. Teater. Muusika. Kino 2003, nr 3, lk 57–58.
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” sika sisemisele arengule. Selles mõttes on kaksteisttoon teh nika tekkimine Adorno arvates loogiline ja paratamatu jätk to naalse muusika väljendusvahendite ammendumisele 20. sa jan di alguses. Kuid autentsust vaatleb Adorno ka teises tähenduses: kui seost muusika ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahel, kui muusika ja ühiskonna vahelist vajalikku isomorfsust. Just viimase puudumist paneb ta süüks nii Stravinskile kui ka teistele 20. sajandi esimese poole heliloojatele (nt Hindemithile, Sibeliu sele, Bartókile jt), kes tonaalse muusika helikeelest oma teostes täielikult ei loobu. Adorno arvates on tonaalse kirjaviisi hülgamine Esimese maailmasõja järgses süvamuusikas vältimatu. Kes seda ei tee, selle eesmärgiks pole muud kui flirt pub likuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid hono rare. Siit omakorda tuleb süvamuusikakultuuri kommertsia li seerumine (levimuusikat iseloomustab see niikuinii) ning eventuaalne allakäik. Adorno muusikafilosoofia põhiideed võiks ehk mõnevõrra lihtsustatult väljendada nii: kui meid ümbritseva ühiskonna olemus on tülgastav, siis ei saa olla teistsugune ka selle ühis konna sünnitatud muusika. Seesugune kodanliku ühiskonna kriitika on peale Adorno iseloomulik veel paljudele möödunud sajandi Euroopa vasakpoolsetele intellektuaalidele, kelle mõtte viis tugines paljuski marksismile. Adorno puhul tuleks teise olulise mõjutajana nimetada Sigmund Freudi, kelle jälgi võib tema tekstides märgata pea igal sammul. Adorno elu ja tegevus on seotud peamiselt Frankfurdiga, kus ta 1903. aastal sündis ning aastatel 1931–1933 ja alates 1949. aastast kuni samahästi kui elu lõpuni 1969. aastal ülikoolis õpetas. Filosoofia ajaloos saame rääkida vasakradi kaalsest neomarksistlikust Frankfurdi koolkonnast, kuhu Adorno kõrval kuuluvad Jürgen Habermas, Max Horkheimer ja Herbert Marcuse. Aastatel 1933–1949 elas Adorno pagulasena Ameerika Ühendriikides. 1940. aastatel suhtles ta tihedalt 139
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?