Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON objektiks, justkui muutuks [sellega] muusikalist avalikkust ümbritseva maailma koostisosaks.” 75 3. Muusikateosega on võimalik tegelda sidekanalit kommunikatiivses kolmikahelas üldse vältides. Muusika vallas tegutsevad professionaalid ei vajagi alati muusikateosega tegelemiseks selle esitust või ei soovi seda kasutada: mõnikord piisab üksnes partituurist. Peterburi konservatooriumi professor Rein Laul on kirjutanud: “Muusikateose vahetul tajumisel ei jõua osa selles sisalduvast informatsioonist meieni või jõuab väga vaevaliselt ja ebapiisavalt. Põhjuseks on see, et muusikateos kõlab pidurdamatult edasikulgevas ajas, millel ei ole tagasikäiku. Seetõttu jäävad kuulamisel mõtestamata paljud seosed eel nevate ja järgnevate kõlaelementide vahel, eriti kui need asetsevad teineteisest kaugel; raamatu lugemisel ja pildi vaatamisel seda probleemi nii teravalt ei teki. Sel moel võib kaotsi minna terve informatsioonikiht, mis muusikateoses varjul on. Muidugi võib muusikalise aja kulgu peatada, kuid see on võimalik vaid väljaspool interpreteerimis- või kuulamisprotsessi.” 76 Tööle partituuriga, muusika esitust sealjuures vältides, võib keskenduda nii helilooja, interpreet kui ka muusikateadlane. Ühe tavakujutelma järgi võibki heliloojad jagada laias laastus kahte kategooriasse: need, kes töötavad klaveri taga, ja need, kes töötavad kirjutuslaua taga, st ilma muusikainstrumenti appi võtmata. Esimest tüüpi heliloojaks oli näiteks Igor Stra vinski, teist tüüpi esindab Wolfgang Amadeus Mozart. Mo zarti muusikalised võimed pidid säilinud dokumentide põhjal olema küll fenomenaalsed: üldteada on juhtum, kus ta 75 Р. Ингарден, Музыкальное произведение и вопрос его идентич ности. Rmt-s: Р. Ингарден, Исследования по эстетике. Moskva, 1962, lk 566. 76 R. Laul, Sissevaateid muusikasse. Analüüsid ja arutlused. Tartu, 1999, lk 7.
6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON keerulise polüfoonilise muusikateose oli võimeline pärast kaht kuulamist veatult noodistama. 77 Rein Laul on muusikateadlase poolt partituuriga sooritatavat analüüsi (mida ta nimetab muusika teose süvaanalüüsiks) kirjeldanud kui muusika interpretatsiooniga omamoodi paralleelset tegevust. Selle analüüsi eesmärgiks, nagu enne viidatud, on muusikateose niisuguste kihtide avamine, mis teose esitust kuulates võivad jääda märkamatuks. 4. Ei ole selge, kas muusikal saab olla tähendust ja kui, siis milline see on. Eespool viitasime Nattiez’le, kelle arvates ei tarvit seta muusikas sõnumit adressandi poolt adressaadile edasi anda, vaid kuulaja võib mingile abstraktsele vormile omis tada tähenduse iseseisvalt. Kui oletada, et see on nii, siis jääb ikkagi lahtiseks omamoodi klassikaline muusikaesteetikaküsimus, mis laadi tähendust muusika suudab üldse kanda. Leo nard Meyer on selle küsimuse ligi viiskümmend aastat tagasi sõnastanud järgmiselt: “Ühed on arvamisel, et tähendusest saab rääkida ikka ja ainult vaid muusikateose kontekstis, seoses teose kui kunstiloomingu väljendusvormi poolt sätes tatud suhete võrgu tajumisega [kuulaja poolt]. Teised on veendunud, et peale juba nimetatud abstraktse intellektuaalse tähenduse annab muusika edasi ka teisi tähendusi, mis mingil kombel viitavad mõistete, tegevuse, emotsionaalsete seisundite ja karakterite muusikavälisele maailmale. Nimetagem esi mese seisukoha pooldajaid absolutistideks, teise seisukoha pool dajaid aga referentsialistideks.” 78 Meyer peab muusika jaoks kõige kesksemaks tähenduse liigiks nn kehastatud 77 Vt selle juhtumi kohta: J. Sloboda, Muusikaline meel. Kognitiivne muu sika psühholoogia. Tallinn, 2000, lk 19. 78 L. B. Meyer, Emotion and meaning in music. Rmt-s: Musical Perceptions. Ed. by R. Aiello, J. Sloboda. New York; Oxford, 1994, lk 3–39. (Siin on kordustrükina välja antud esimene peatükk Meyeri 1956. aastal ilmunud samanimelisest raamatust.) 85
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 134 and 135:
134 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 136 and 137:
136 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?