Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
84<br />
6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON<br />
objektiks, justkui muutuks [sellega] muusikalist avalikkust<br />
ümbritseva maailma koostisosaks.” 75<br />
3. Muusikateosega on võimalik tegelda sidekanalit kommunikatiivses<br />
kolmikahelas üldse vältides. Muusika vallas tegutsevad<br />
professionaalid ei vajagi alati muusikateosega tegelemiseks<br />
selle esitust või ei soovi seda kasutada: mõnikord piisab<br />
üksnes partituurist. Peterburi konservatooriumi professor Rein<br />
Laul on kirjutanud: “Muusikateose vahetul tajumisel ei jõua<br />
osa selles sisalduvast informatsioonist meieni või jõuab väga<br />
vaevaliselt ja ebapiisavalt. Põhjuseks on see, et muusikateos<br />
kõlab pidurdamatult edasikulgevas ajas, millel ei ole tagasikäiku.<br />
Seetõttu jäävad kuulamisel mõtestamata paljud seosed<br />
eel nevate ja järgnevate kõlaelementide vahel, eriti kui need<br />
asetsevad teineteisest kaugel; raamatu lugemisel ja pildi<br />
vaatamisel seda probleemi nii teravalt ei teki. Sel moel võib<br />
kaotsi minna terve informatsioonikiht, mis muusikateoses<br />
varjul on. Muidugi võib muusikalise aja kulgu peatada, kuid<br />
see on võimalik vaid väljaspool interpreteerimis- või kuulamisprotsessi.”<br />
76<br />
Tööle partituuriga, muusika esitust sealjuures vältides, võib<br />
keskenduda nii helilooja, interpreet kui ka muusikateadlane.<br />
Ühe tavakujutelma järgi võibki heliloojad jagada laias laastus<br />
kahte kategooriasse: need, kes töötavad klaveri taga, ja need,<br />
kes töötavad kirjutuslaua taga, st ilma muusikainstrumenti<br />
appi võtmata. Esimest tüüpi heliloojaks oli näiteks Igor<br />
Stra vinski, teist tüüpi esindab Wolfgang Amadeus Mozart.<br />
Mo zarti muusikalised võimed pidid säilinud dokumentide<br />
põhjal olema küll fenomenaalsed: üldteada on juhtum, kus ta<br />
75<br />
Р. Ингарден, Музыкальное произведение и вопрос его идентич ности.<br />
Rmt-s: Р. Ингарден, Исследования по эстетике. Moskva, 1962, lk<br />
566.<br />
76<br />
R. Laul, Sissevaateid muusikasse. Analüüsid ja arutlused. Tartu, 1999,<br />
lk 7.