Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

130 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL positsioonidele vastab pikk ja paarisarvulistele positsioonidele lühike noodivältus (näiteks 3/8 taktimõõdus veerandnoot ning sellele järgnev kaheksandiknoot või 2/4 taktimõõdus punk - tee ri tud veerandnoot ning sellele järgnev kaheksandiknoot). Ent ei maksa unustada, et teise- ja kolmandavälteliste kõnetaktide kestusmallid, nagu juba näitasime, on teineteisest erinevad. Intuitsiooni kohaselt vastaks teisevältelise kõnetakti rütmile muusikas ilmselt kõige paremini võrdvältuslike nootide paar, kolmandavältelise kõnetakti rütmile punkteeritud rütm kahe- ja neljalöögilises ning pika ja lühikese noodi järgnevus kolme osalises taktimõõdus, esmavältelise kõnetakti rütmile aga sün koop ehk lühikese rõhulise ja pika rõhutu noodi järgnevus. Järe likult sobib muusikalise vältussüsteemi aluseks regilaulu meloodiates kõige paremini teisevälteliste kõnetaktide isokroone kestus mall, millega esma- ja kolmandavältelised sõnad peavad ennast esituses kohandama. Vanemate rahvalaulude viiside isokroonne noodistus võiks viidata sellele, et ka nootide akustiline pikkus – st pikkus, mida mõõdetakse nii-öelda stopperiga ning mida väljen - datakse ajaühikutes – on regilaulus enam-vähem ühe sugune. Tegelikult on pilt mõnevõrra keerulisem. Joonisel 10.2 on kujutatud tüüpilist isokroonsete silpnootide kestuse jao tust. Siit näeme, et silpnoodi keskmine kestus regilaulus jääb pisut lühema kui poole sekundi piirkonda, kuid samal ajal võib see kestus erinevate silpnootide puhul olla keskmisest küllaltki erinev. Silpnootide akustilise kestuse varieeruvust saab seletada eeskätt kategoriaalse taju kontseptsiooni abil: vältused, mida noodistamisel tähistatakse ühe ja sellesama väärtusega (tavaliselt kaheksandiknoodiga), võivad tegelikult erineda neis piirides, mis inimese tajus on selle vältuskategooria jaoks eelneva kogemuse põhjal kindlaks määratud. Ja kuigi me praegu päris täpselt ei tea, kui suured on samavältusliku silpnoodi kate gooria piirid regilaulu traditsioonis (st kui palju lühem või pikem peab olema silpnoot, et esitaja või kuulaja tajuks seda
10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL juba mõnesse teise noodivältuse kategooriasse kuuluvana), näi tab joonis 10.2, et vähemalt 80 protsenti kõigi silpnootide kestu sest asub vahemikus 300 kuni 700 millisekundini. Võib oletada, et umbkaudu selle vahemikuga võivadki olla regilaulus määratud isokroonsete silpnootide kestuse kategooria piirid. Silpnootide hulk Kestus (ms) Joonis 10.2. 112 Tüüpiline silpnootide akustilise kestuse jaotus regivärsilises rahvalaulus. Horisontaalteljel on kujutatud silpnootide kestuse klasse, nii et ühte klassi satuvad niisugused silpnoodid, mille kestus võib üksteisest erineda kuni 50 millisekundit. Näiteks vasakult esimene klass sisaldab niisuguseid silpnoote, mille kestus mõõtmise tulemusel osutus olevat 100–149 millisekundit (selliseid silpnoote oli hästi vähe). Horisontaalteljel on kujutatud iga klassi piiridesse langevate silpnootide hulka. Joonis näitab, et kõige rohkem leidus mõõdetud regivärsilises rahvalaulus 400–449 ms pikkusi silp noote: sellele klassile vastab joonisel kõige kõrgem tulp. Joonise põhjal võib teha järelduse, et regivärsilise rahvalaulu esitamise tempoks on umbes kaks nooti sekundis (MM = 60 puhul peab ühte lööki mahtuma kaks silpnooti), nii et ühe silpnoodi keskmine kestus on 400–500 ms. 112 Joonis on pärit rmt-st: J. <strong>Ross</strong>, I. Lehiste, The Temporal Structure of Estonian Runic Songs, lk 126. 131
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?