Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID Helikõrguse (pseudo)kahemõõtmeline loomus on tekitanud uurijates huvi psühholoogiliste mehhanismide vastu, millele tuginedes kuulajad meloodiaid oma teadvuses talletavad. Võiksime näiteks püstitada hüpoteesi, et heli krooma on lauluviiside meeldejätmisel primaarne tunnus, heli psühhofüüsiline kõrgus aga sekundaarne. Sel juhul võiksid meloodiad teadvuses olla esindatud kui kroomade jadad (nt Gustav Ernesaksa eesti lastemuusika klassikasse kuuluva “Rongisõidu” algus kujul do-re-mi-fa-sol-sol-sol). Kas informatsioonist kroomade jada kohta piisab lauluviiside äratundmiseks või läheb selleks tarvis teavet ka helide psühhofüüsilise kõrguse kohta, seda saab kontrollida lihtsa eksperimendi abil. Võtame mõnd meloodiat (nt “Rongisõitu”) kirjeldava kroomade jada ning paiskame meloodianoote esindavad kroomad helikõrgusalasse juhuslikult laiali: asetsegu näiteks do teises oktavis, re väikses, mi suures, fa esimeses oktavis jne. Ükski kuulaja tavaliselt esi mese või ka teise korraga niiviisi tekkivat helijada originaalmeloodiaga seostada ei suuda. Järelikult on hüpotees viiside salvestamisest teadvuses ainuüksi kroomade jada kujul osutunud vääraks. Teised uurimused on näidanud, et meloodiate meeldejätmise seisukohast näib nende kõige olulisemaks tunnu seks olevat hoopis kontuur – omamoodi meloodia “konspekt”. Selle moodustavad meloodia kõrvuti asetsevate helide vahel tekkivad intervallid, mis võivad olla kas tõusva või laskuva suunaga (või säilitada oma asukoha helireas). Tehtud katsed näi tavad, et kui mõnd meloodiat modifitseerida nii, et selle kon tuur säilib, ent muutub mõne üksiku intervalli suurus (nt tõusva kvardi asemel kõlab tõusev kvint), siis ei pruugi kuulajad selliseid muutusi alati märgata, samal ajal kui meloodia kontuuri muutused jäävad harva tähele panemata. 92 Heli sagedusala on oma loomult pidev. Eestikeelses kõnes, 92 Vt W. Croonen, Memory for melodic patterns. An investigation of sti mulus- and subject-related characteristics. A PhD thesis defended at the Eindhoven University of Technology, 1994
8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID nagu ka paljudes teistes keeltes, väljenduvad helikõrguse muutused peamiselt lauseintonatsiooni kujul, mis oma olemuselt on samuti pidevad, st heli kõrgus muutub sellisel puhul ajas ühtlaselt (nagu glissando), mitte astmeliselt nagu meloodiates. Lauseintonatsiooni toimet on kõige lihtsam jälgida, kui võrrelda helikõrguse muutusi väite- ja küsilauses. Paljudes keeltes (nt inglise keeles) esimesel juhul helikõrgus langeb, teisel juhul aga tõuseb. Mõnedes muudes, näiteks Kagu-Aasias räägi ta vates keeltes kasutatakse helikõrguserinevusi osaliselt diskreti seeritult (astmeliselt) nagu muusikas: sel juhul võib sõna tähendus või grammatiline vorm sõltuda sellest, kui kõrge või madala tooniga seda hääldatakse. Üldjuhul eristabki helikõrguse kasutamist muusikas helikõrguse (põhitooni) muutumisest kõnes heli sagedusala liigen da mine astmeteks (vt ka 7. peatükki selles raamatus). Sellise liigendamise loogiline (kuid mitte aja looline!) areng võiks üldjoontes välja näha järgmiselt. 93 Kõige pealt jaotatakse sage dusala oktavitesse. Oktavi sees haka takse kultuurist olene valt eristama umbes viit kuni seitset astet, mis vastavad pen tatoonilisele ja diatoonilisele helireale. Et helirea piirides paremini orienteeruda, kasutatakse selles tavaliselt kaht erine vat intervalli. 94 Pentatoonilises helireas on nendeks intervallideks suur sekund ja väike terts (nt do-re-mi-sol-la-do) ning 93 Vt selle kohta põhjalikumalt: J. <strong>Ross</strong>, Kas on võimalik rääkida muusi ka listest universaalidest? Rmt-s: Mõeldes muusikast. Sissevaateid muu sikateadusesse. Toim. J. <strong>Ross</strong>, K. Maimets. Tallinn, 2004, lk 15–34. 94 See printsiip ei ole siiski täiesti universaalne. Mitmed Lääne heliloojad (nt Claude Debussy) on oma loomingus eksperimenteerinud täistoonhelireaga, mis koosneb vaid ühesugustest intervallidest (täistoonidest). Muusikateadlane Rytis Ambrazevičius on näidanud, et leedu dissonantselt kõlavates mitmehäälsetes rahvalauludes (sutartinės) võib kohata kolmest või neljast astmest koosnevat helirida, mis sisaldab vaid ühesuguseid intervalle, kusjuures nende intervallide suurus jääb poole ja täistooni vahele, st ei vasta Lääne muusikas kasutusel olevatele intervallidele. 101
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 102 and 103: 102 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 150 and 151:
150 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?