Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID<br />
nagu ka paljudes teistes keeltes, väljenduvad helikõrguse muutused<br />
peamiselt lauseintonatsiooni kujul, mis oma olemuselt<br />
on samuti pidevad, st heli kõrgus muutub sellisel puhul ajas<br />
ühtlaselt (nagu glissando), mitte astmeliselt nagu meloodiates.<br />
Lauseintonatsiooni toimet on kõige lihtsam jälgida, kui võrrelda<br />
helikõrguse muutusi väite- ja küsilauses. Paljudes keeltes<br />
(nt inglise keeles) esimesel juhul helikõrgus langeb, teisel juhul<br />
aga tõuseb. Mõnedes muudes, näiteks Kagu-Aasias räägi ta vates<br />
keeltes kasutatakse helikõrguserinevusi osaliselt diskreti seeritult<br />
(astmeliselt) nagu muusikas: sel juhul võib sõna tähendus<br />
või grammatiline vorm sõltuda sellest, kui kõrge või madala<br />
tooniga seda hääldatakse.<br />
Üldjuhul eristabki helikõrguse kasutamist muusikas helikõrguse<br />
(põhitooni) muutumisest kõnes heli sagedusala liigen<br />
da mine astmeteks (vt ka 7. peatükki selles raamatus).<br />
Sellise liigendamise loogiline (kuid mitte aja looline!) areng<br />
võiks üldjoontes välja näha järgmiselt. 93 Kõige pealt jaotatakse<br />
sage dusala oktavitesse. Oktavi sees haka takse kultuurist olene<br />
valt eristama umbes viit kuni seitset astet, mis vastavad<br />
pen tatoonilisele ja diatoonilisele helireale. Et helirea piirides<br />
paremini orienteeruda, kasutatakse selles tavaliselt kaht erine<br />
vat intervalli. 94 Pentatoonilises helireas on nendeks intervallideks<br />
suur sekund ja väike terts (nt do-re-mi-sol-la-do) ning<br />
93 Vt selle kohta põhjalikumalt: J. <strong>Ross</strong>, Kas on võimalik rääkida<br />
muusi ka listest universaalidest? Rmt-s: Mõeldes muusikast. Sissevaateid<br />
muu sikateadusesse. Toim. J. <strong>Ross</strong>, K. Maimets. Tallinn, 2004, lk 15–34.<br />
94 See printsiip ei ole siiski täiesti universaalne. Mitmed Lääne heliloojad<br />
(nt Claude Debussy) on oma loomingus eksperimenteerinud<br />
täistoonhelireaga, mis koosneb vaid ühesugustest intervallidest (täistoonidest).<br />
Muusikateadlane Rytis Ambrazevičius on näidanud, et<br />
leedu dissonantselt kõlavates mitmehäälsetes rahvalauludes (sutartinės)<br />
võib kohata kolmest või neljast astmest koosnevat helirida,<br />
mis sisaldab vaid ühesuguseid intervalle, kusjuures nende intervallide<br />
suurus jääb poole ja täistooni vahele, st ei vasta Lääne muusikas kasutusel<br />
olevatele intervallidele.<br />
101