Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

164 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS tõe osalise varjamisega võivad kaasneda, ning vajaduse korral nende negatiivset mõju neutraliseerida. 139 Neljas eetikakoodeksi printsiip on õigluse printsiip. Psühho loogi ülesandeks on kohelda oma töös kõiki inimesi era pooletult ja võrdsena, mis tähendab, et ei töö käigus ega selle tulemuste kasutamisel ei tohi uurija üht inimest või inimrühma eelistada teis(t)ele. Psühholoog peab endale aru andma, et tema – nagu iga teisegi inimese – hoiakud võivad teatud juhtudel olla eelsoodumuslikud ja et tema – nagu iga teisegi – pädevusel on piirid, ning tal tuleb teha kõik endast olenev, et need tegurid ei tooks kaasa diskrimineerivat käitumist klientidega. Viimane, viies printsiip puudutab teiste inimeste õiguste ja vääri kuse tunnustamist. Psühholoogid peavad lähtuma eeldusest, et kogu oma elu jooksul on inimesel teatud võõrandamatud põhiõigused, mida nimetatakse inimõigusteks. Neist õigustest tulenevalt peetakse iga indiviidi väärtuseks ja eesmärgiks omaette ning mitte mõne muu eesmärgi saavutamise vahendiks või objektiks. Psühholoogi kohus on austada inimese õigusi eraelule, enesemääramisele ja sõltumatusele ning vajaduse korral võtta meetmeid, et inimõigused oleksid tagatud ka sellistele indiviididele, kelle puhul nõrkused või puuded muidu takistaksid nende realiseerimist. 140 Psühholoogid tunnustavad inimeste kultuurilisi, individuaalseid ja sotsiaal sest rollist tulenevaid erinevusi, olgu nende põhjuseks siis vanus, sugu, rass, rahvus, kodakondsus, usk, seksuaalne orien tat sioon, 139 Kõige sagedasem olukord, kus tõe varjamine võib olla õigustatud, on raske ja ravimatu haigus, juhul kui selle teadvustamine inimese enda poolt võib tema seisundit veelgi halvendada. Täielikku üksmeelt selles, kuidas niisugusel juhul oleks õige toimida, mulle teadaolevalt arstide seas ei ole. 140 Vahest kõige käepärasem näide selle teesi illustreerimiseks on avalike ehitiste varustamine kaldteede ja liftidega, et muuta need ehitised ligipääsetavaks ka liikumispuuetega inimestele, kes kasutavad ratastoole.
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS kehaline või vaimne puue, keel või sotsiaal majandus lik staatus. Psühholoogid peavad püüdlema niisuguste erine vustega seotud eelhoiakute vältimise või neutraliseerimise poole. Loodan, et need psühholoogide tegevust reguleerima pandud põhimõtted ei mõju lugejale tegelikkuse taustal väga õõnsana. Isegi kui päevapoliitilised tegurid peaksid meid viima veendumusele, et põhimõtetega on ühiskondlikus tegevuses reaal selt vähe peale hakata ning et seda tegevust suunavad ja reguleerivad pigem omakasupüüdlikud ja küünilised impulsid kui ajaülesed ja loomult idealistlikud eesmärgid, ei maksaks unustada, et teatud kutsealade puhul on raske ette kujutada toimimist sootuks ilma põhimõteteta. Mõtlen siin eeskätt arste ja vaimulikke, kelle tegevus oma kutsealal oleks teatud annuse altruismita vist mõeldamatu. Eetikakoodeksi sõnastamisega on psühholoogide kogukond püüdnud seada end arstide ja vaimulikega samasse ritta ning pole põhjust arvata, et esi mestel peaks oma eetikapõhimõtete järgimisel olema suuremaid raskusi kui viimastel, mis puudutab kaasinimeste humaanset ja õiglast kohtlemist. Tulenevalt eksperimentaalpsühholoogia olemusest on selle meetodit vahel nimetatud “musta kasti” meetodiks. “Must kast” tähendab siin inimese teadvust, millele uurijal vahetut juurde pääsu ei ole (nii nagu lenduril ei ole juurdepääsu “mustale kastile”, kuhu salvestatakse parameetrid, mis iseloomustavad tema tegevust lennu ajal). Küll aga on uurija võimuses manipuleerida “musta kasti” sisendit, s.o valida ja konstrueerida psühholoogilise katse tarvis stiimuleid oma paremast äratundmisest lähtudes, ning seostada neid stiimuleid “musta kasti” väljundiga, s.o katseisiku reaktsioonidega uurija konstrueeritud stiimulitele. Klassikalise eksperimentaal psühholoogia lähtekohaks ongi idee, et uurija peab katse tarvis suutma leiutada niisuguseid stiimuleid, et reaktsioonide põhjal nendele oleks tal võimalik saada midagi teada selle kohta, kuidas inimese teadvus töötab. Näiteks helikõrguse eristusläve 165
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
112 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 114 and 115: 114 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?