Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
172<br />
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS<br />
kuulaja, kes alati leiaks erinevusi seal, kus neid ei ole (valehäired),<br />
ning ignoreeriks erinevusi seal, kus neid leidub<br />
(möödalasud). Ka selliseid katseisikuid reaalses elus ei kohta.<br />
Tabamuste ja möödalaskude omavaheline suhe võimaldab<br />
uuri jal hinnata helikõrguse eristamise võimet iga üksiku katseisiku<br />
puhul. Erineva helikõrgusega paarides tuleb signaalide<br />
avastamise teoorial põhinevas katses kasutada kõigi stiimulite<br />
puhul võrdset kõrguserinevust, milleks võib olla näiteks üks<br />
kümnendik võrdtempereeritud pooltooni suurusest ehk<br />
kümme senti. Tavaliselt ei ole kuulajate tundlikkus sellise<br />
kõrgus erinevuse suhtes ühesugune: terava kõrvaga katseisik<br />
näiteks võib suuta kümnesendise kõrguserinevuse avastada<br />
kaheks a teistkümne stiimuli puhul kahekümnest, vähem terava<br />
kõrvaga katseisik aga vaid neljateistkümne stiimuli puhul<br />
kahe kümnest. Samamoodi osutub uurija jaoks kasulikuks kõrvale<br />
heitude ja valehäirete omavahelise suhte analüüs. Kui valehäireid<br />
on vastuste seas palju, siis näitab see katseisiku vähest<br />
usaldusväärsust, sest viimane kipub kuulma erinevusi ka seal,<br />
kus neid tegelikult ei ole. Üks signaalide avastamise teooria<br />
eeli seid ongi võimalus katse tulemuste analüüsimisel jälgida<br />
individuaalseid reaktsioonierinevusi katseisikute vahel, mis<br />
muusika ja sellega seotud valdkondade puhul on teatavasti<br />
üpris tähtis.<br />
Peatüki lõpetuseks pöördume tagasi mõtte juurde, et<br />
olenevalt humanitaarteaduslikust või reaalteaduslikust taustast<br />
võib uurija oma töös saada küllaltki erisuguseid tulemusi. Näiteks<br />
muusika tegemiseks kasutatavaid akustilisi instrumente<br />
võib liigitada mitmel moel. Teatavasti on heli tekitamiseks<br />
vajalik mingi keha võnkumine. Üks võimalus on pillide liigituse<br />
aluseks võtta võnkuva keha iseloom. Selline lähenemisviis<br />
on loomult reaalteaduslik ning sellel rajaneb tuntud saksa<br />
muusikateadlase Curt Sachsi pillideklassifikatsioon. 145 Sachs<br />
145<br />
C. Sachs, Handbuch der Musikinstrumentenkunde. 2., durchgeseh.<br />
Aufl. Leipzig, 1930.