Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

172 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS kuulaja, kes alati leiaks erinevusi seal, kus neid ei ole (valehäired), ning ignoreeriks erinevusi seal, kus neid leidub (möödalasud). Ka selliseid katseisikuid reaalses elus ei kohta. Tabamuste ja möödalaskude omavaheline suhe võimaldab uuri jal hinnata helikõrguse eristamise võimet iga üksiku katseisiku puhul. Erineva helikõrgusega paarides tuleb signaalide avastamise teoorial põhinevas katses kasutada kõigi stiimulite puhul võrdset kõrguserinevust, milleks võib olla näiteks üks kümnendik võrdtempereeritud pooltooni suurusest ehk kümme senti. Tavaliselt ei ole kuulajate tundlikkus sellise kõrgus erinevuse suhtes ühesugune: terava kõrvaga katseisik näiteks võib suuta kümnesendise kõrguserinevuse avastada kaheks a teistkümne stiimuli puhul kahekümnest, vähem terava kõrvaga katseisik aga vaid neljateistkümne stiimuli puhul kahe kümnest. Samamoodi osutub uurija jaoks kasulikuks kõrvale heitude ja valehäirete omavahelise suhte analüüs. Kui valehäireid on vastuste seas palju, siis näitab see katseisiku vähest usaldusväärsust, sest viimane kipub kuulma erinevusi ka seal, kus neid tegelikult ei ole. Üks signaalide avastamise teooria eeli seid ongi võimalus katse tulemuste analüüsimisel jälgida individuaalseid reaktsioonierinevusi katseisikute vahel, mis muusika ja sellega seotud valdkondade puhul on teatavasti üpris tähtis. Peatüki lõpetuseks pöördume tagasi mõtte juurde, et olenevalt humanitaarteaduslikust või reaalteaduslikust taustast võib uurija oma töös saada küllaltki erisuguseid tulemusi. Näiteks muusika tegemiseks kasutatavaid akustilisi instrumente võib liigitada mitmel moel. Teatavasti on heli tekitamiseks vajalik mingi keha võnkumine. Üks võimalus on pillide liigituse aluseks võtta võnkuva keha iseloom. Selline lähenemisviis on loomult reaalteaduslik ning sellel rajaneb tuntud saksa muusikateadlase Curt Sachsi pillideklassifikatsioon. 145 Sachs 145 C. Sachs, Handbuch der Musikinstrumentenkunde. 2., durchgeseh. Aufl. Leipzig, 1930.
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS eristab nelja liiki pille: idiofone, membranofone, kordofone ja aerofone. Idiofonid on instrumendid, kus võnkuvaks kehaks on muusikainstrument tervikuna, nagu triangel, kastanjetid, ksülofon, kellamäng või kellad. Membranofonid on instrumendid, kus võnkuvaks kehaks on mingi õõnsuse peale tõmma tud membraan, nagu mitut liiki trummid, sh timpanid. Kordofonid on pillid, kus võnguvad keeled, näiteks viiul, klaver, kannel jt. Aerofonide puhul on võnkuvaks kehaks torusse suletud õhusammas, nagu kõikide puhkpillide, ent ka oreli puhul. Lihtne on näha, et tihtilugu ei lange Sachsi klassifikatsioon kokku pillide tavapärase liigitusega sümfooniaorkestris. Viimast võib pidada humanitaarsele mõtteviisile tuginevaks ning seal ei lähtu pillide liigitus (ega paigutus laval) mitte võnkuva keha iseloomust, vaid pigem heli tekitamise viisist. Süm foo niaorkester nagu ka sellele orkestrile kirjutatud partituur jagab pillid keelpillideks, puhkpillideks ja löökpillideks, mõnikord lisanduvad klahvpillid. Kui keelpillid on Sachsi järgi kordofonid ja puhkpillid aerofonid, siis löökpillid jagunevad Sachsil kahte eri kategooriasse, idiofonideks ja membranofonideks. Klahvpilliks aga võib Sachsil olla nii kordofon (haamerklaver või klavikord), aerofon (orel) kui ka idiofon (kariljon või kellamäng): esimesel juhul on võnkuvaks kehaks keel, teisel juhul õhusammas ning kolmandal juhul instrument tervikuna. 173
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?