Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA tertsi kohal suur terts. Selline sümmeetria ongi 19. sajandi muusika teoreetikuid viinud mõttele, kas poleks võimalik postu leerida ülemhelide rea suhtes analoogilist, kuid allapoole kulgevat nn alamhelide rida ning rajada muusikas käibel olev minoorne helirida sellele. Peab küll ütlema, et empiiriliselt pole ükski uurija seni suut nud näidata ülemhelide reale sümmeetrilise alamhelide rea olemasolu, ning see sunnib meid pidama alamhelide rida puht teoreetiliseks (et mitte öelda idealistlikuks) kontseptsiooniks. Tõsi, põhisagedusest allpool võib vahel tekkida lisahelisid, kuid need helid ei moodusta kunagi ülemhelide suhtes sümmeetrilist rida ning nad tekivad põhimõtteliselt teistsuguste füüsikaliste protsesside tulemusena kui ülemhelid. Tava liselt põhjustavad selliste lisahelide tekkimist inimese kuulmise või helitehnika ebalineaarsed omadused. Viiulda jatele on ehk tuttavad nn Tartini toonid – helid, mis tekivad madalas registris siis, kui kõrges registris suhteliselt valjusti kahel keelel mängida mõnd samaaegselt kõlavat intervalli. Oletame, et mängitavaks intervalliks on suur terts c 2 -e 2 (C5-E5), mille koostishelide sagedused on 523 ja 654 Hz – sel juhul tekkida võiv Tartini toon vastab kahe heli sageduste erine vusele 654 – 523 = 131 Hz, mis omakorda vastab väikese oktavi do-le (c ehk C3). Kuulmispsühholoogias nime tatakse kahe samal ajal kõlava heli sageduserinevusele vastava sagedusega helisid diferentstoonideks. Üldiselt kehtib psühhoakustikas ülemhelide rea puhul järgmine seaduspärasus. Kui mingi heli osahelid on kõige madalama komponendi täisarvkordsed (teiste sõnadega, kui osahelidest moodustub ülemhelide rida), siis on tegemist kind la kõrgusega heliga. Muudel juhtudel ei taju inimene, et helil oleks kindlat kõrgust, vaid ta käsitab seda tavaliselt mürana. Näiteks nn valge müra sisaldab eneses teoreetiliselt kõiki sagedusi, mille nivoo (tugevus) on üksteisega võrdne. Ka nn roosa müra koosseisus leiduvad teoreetiliselt kõik sagedused,
5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA ent iga sageduskomponendi tugevus on pöördvõrdeline selle sagedusega. Seega mida kõrgem on osaheli sagedus, seda väiksem on tema tugevus. Kindla kõrgusega helisid mürale vastandades ei saa jätta tähelepanu juhtimata omapärasele piirjuhtumile, milleks on kõik võimalike kellade helid. Teatavasti kasutatakse kellasid elus väga erinevaks otstarbeks: jumalateenistuse algust kuulutab kirikukell, lamba kaela seotakse kelluke, et loom ära ei kaoks, sümfooniaorkestris kasutatakse olenevalt partituurist kõige sagedamini nn torukelli jne. Kõigi nende kellade tekitatud helide ühisomaduseks on, et heli kõrgus jääb kuulmisele mõneti ebamääraseks. Kella tekitatud helid justkui oleksid kindla kõrgusega ning justkui ei oleks ka. Viimasel ajal on Eestis Lääne eeskujul hakatud soetama ja paigaldama kellamänge – komplekte eri suurusega kelladest, millel saab mängida erinevaid meloodiaid. 67 See asjaolu näib tõestavat, et kellade abil saab tekitada kindla kõrgusega helisid, sest muidu ei tunneks kuulaja ju nendest koostatud meloodiaid ära. Ent samas on selge, et viiuli või klaveri helidega võrreldes on kellaheli kõrgus märksa ebamäärasem. Põhjus seisneb selles, et kella heli spekter, esiteks, sisaldab tavalise ülemhelide reaga võrrel des veel hulga täiendavaid osahelisid, ning teiseks, et ülem helide rea koostiselemendid võivad siin üksteise suhtes olla veidi häälest ära (näiteks esimese ja teise osaheli sageduste suhe teineteisega võib 1 : 2 asemel olla 1 : 2,1). 68 Need kaks tegu rit koostoimes muudavadki kellaheli kõrguse n-ö ähmasemaks kui tavalistel puhk-, keel- ja klahvpillidel, kuid ühtlasi annavad kellaheli tämbrile iseloomuliku omapära. 67 Tõenäoliselt kõige tuntum selline kellamäng asub Londonis Big Beni tornis. Eestis paigaldati mõni aasta tagasi kellamäng Tartu raekoja torni. 68 Vt kellade kohta täpsemalt: J. Sundberg, Õpetus muusikahelidest. 77
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125: 124 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 126 and 127:
126 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?