Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
76<br />
5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA<br />
tertsi kohal suur terts. Selline sümmeetria ongi 19. sajandi<br />
muusika teoreetikuid viinud mõttele, kas poleks võimalik<br />
postu leerida ülemhelide rea suhtes analoogilist, kuid allapoole<br />
kulgevat nn alamhelide rida ning rajada muusikas käibel olev<br />
minoorne helirida sellele.<br />
Peab küll ütlema, et empiiriliselt pole ükski uurija seni<br />
suut nud näidata ülemhelide reale sümmeetrilise alamhelide<br />
rea olemasolu, ning see sunnib meid pidama alamhelide rida<br />
puht teoreetiliseks (et mitte öelda idealistlikuks) kontseptsiooniks.<br />
Tõsi, põhisagedusest allpool võib vahel tekkida lisahelisid,<br />
kuid need helid ei moodusta kunagi ülemhelide suhtes<br />
sümmeetrilist rida ning nad tekivad põhimõtteliselt teistsuguste<br />
füüsikaliste protsesside tulemusena kui ülemhelid.<br />
Tava liselt põhjustavad selliste lisahelide tekkimist inimese kuulmise<br />
või helitehnika ebalineaarsed omadused. Viiulda jatele on<br />
ehk tuttavad nn Tartini toonid – helid, mis tekivad madalas<br />
registris siis, kui kõrges registris suhteliselt valjusti kahel<br />
keelel mängida mõnd samaaegselt kõlavat intervalli. Oletame,<br />
et mängitavaks intervalliks on suur terts c 2 -e 2 (C5-E5), mille<br />
koostishelide sagedused on 523 ja 654 Hz – sel juhul tekkida<br />
võiv Tartini toon vastab kahe heli sageduste erine vusele 654<br />
– 523 = 131 Hz, mis omakorda vastab väikese oktavi do-le<br />
(c ehk C3). Kuulmispsühholoogias nime tatakse kahe samal<br />
ajal kõlava heli sageduserinevusele vastava sagedusega helisid<br />
diferentstoonideks.<br />
Üldiselt kehtib psühhoakustikas ülemhelide rea puhul<br />
järgmine seaduspärasus. Kui mingi heli osahelid on kõige<br />
madalama komponendi täisarvkordsed (teiste sõnadega, kui<br />
osahelidest moodustub ülemhelide rida), siis on tegemist<br />
kind la kõrgusega heliga. Muudel juhtudel ei taju inimene, et<br />
helil oleks kindlat kõrgust, vaid ta käsitab seda tavaliselt mürana.<br />
Näiteks nn valge müra sisaldab eneses teoreetiliselt kõiki<br />
sagedusi, mille nivoo (tugevus) on üksteisega võrdne. Ka nn<br />
roosa müra koosseisus leiduvad teoreetiliselt kõik sagedused,