Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

38 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE millele viitab juba selliste mõistete kasutamine nagu “harmoonia”, “meloodia”, “rütm”, “tonaalsus” ja “kadents”. Tänapäeva maailmas, kus heliplaatide või Interneti kaudu on kuulajale kättesaadav samahästi kui kogu maailma muusika, muutub ainuüksi Lääne kõrgkultuuri paradigmast pärinevatele mõistetele tuginemine isegi Lääne kultuuriruumis järjest enam küsita vaks. Kultuuride segunemine üksteisega võib ähmastada kõige põhilisemaid kategooriaid, mida me muusikast rääkimisel kasutame, kaasa arvatud muusika mõiste ise. Küllap on mõnigi lugeja lõbureisil Hurghadasse või Sharm-el-Sheiki tulnud mõttele osta plaat, millel retsiteeritakse koraanist pärit värsse. Egiptlasest müüjale ei saa koraani esitus mitte kuidagi seostuda muusikaga, vaid ikka ja ainult sõna ning selle ettelugemisega, ning seepärast ei maksaks ostu sooritades koraaniga seoses sõna “muusika” üldse kasutadagi – olgugi et koju jõudnuna hakkame seda plaati tõenäoliselt kuulama kui mis tahes teistki nn maailmamuusika plaati. Rohkem kui kõik teised muusikalised võimed on laiema ava likkuse seas ilmselt tähelepanu pälvinud absoluutne kuulmine, mis tähendab oskust üksiku heli kuulmisel määrata selle asukoht helikõrgusalal ilma kõrvalise abita (näiteks viiteta mõne teise heli kõrgusele). Absoluutse kuulmise olemasolu peetakse tavaliselt millekski erakordseks, mis peaks nagu viitama selle omaduse valdaja suurele muusikalisele andekusele. Muusikapraktika vaatepunktist aga absoluutsel kuulmisel eriti märkimisväärset tähtsust ei ole, sest muusikahelid ei omanda sisu ja tähendust mitte üksikult, vaid ainult suhetes teiste helidega: üksik do või re saab vaevalt et väljendada midagi muusikaliselt olulist, ent kui do-le lisada näiteks fa, siis on meil tegemist puhta kvardiga ehk muusika struktuuri seisukohast juba mõtestatuma elemendiga. Teatud juhtudel, näi teks kui on vaja muusikat lehest transponeerida teise helis tikku, võib selguda, et absoluutse kuulmise olemasolu pole kasulik, vaid hoopiski häiriv nähtus.
3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE Psühholoogias seostatakse absoluutse kuulmise mehhanisme eeskätt mäluga. Mingil põhjusel on absoluutse kuulmise valdajad suutnud endal arendada parema võime heli omadusi meeles pidada ning see võimaldab neil heli kuuldes kohe “meelde tuletada” selle asukoha helikõrgusalal. Nagu näitab muusika liste võimete arengu kronoloogia, hinnatakse optimaal seks vanuseks absoluutse kuulmise väljakujundamisel ligi kaudu kolmandat-neljandat eluaastat. Sealjuures on tähtis, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusika helidega piisaval määral küllastatud. Siin võib peituda üks põhjusi, miks absoluutne kuulmine sageli (kuigi mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Üks muusikaliste (või ehk oleks õigem öelda, kuuldeliste) võimete eripära muude võimetega võrreldes on see, et nad avalduvad lapsel teatud määral juba enne sündi (ehk pre nataalses staadiumis). Küllap on iga last ootav ema märganud, et raseduse lõpukuudel on loode võimeline helidele reageerima. Tavaliselt väljendub see liigutamise kujul reaktsioonina valjudele helidele, ent uurijad on täheldanud ka erinevaid reaktsioone vastusena eri tüüpi meloodiatele. Igatahes on üsna ilmne, et sünnihetkel pole imik kuuldeliste võimete poolest sugugi mitte tabula rasa, nagu võiks ehk arvata, vaid valdab juba mõningast informatsiooni maailmas teda ümbritseda võivate helide iseloomu kohta. Näiteks kõigest viiepäevaste vastsündinutega tehtud katsed näitavad, et nood teevad vahet kõrge mate ja madalamate helide vahel (teineteisega võrreldi heli sid sagedusega 400 Hz ja 1000 Hz, mis paiknevad vasta valt esimeses ja teises oktavis ning moodustavad suure deet simi intervalli). Üks küsimus, mida seoses indiviidi võimetega samahästi kui igavesest ajast peale on esitatud, puudutab pärilike ning omandatud oskuste ja vilumuste vahekorda tema kogemustevaramus. Kas mul tuleb viiulimäng hästi välja sellepärast, et mul on selleks sünnipäraselt väga head eeldused, või hoopis 39
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?