Maailmataju 2.1

määrata täpsemalt kui ΔE = h / Δt. Energia ja aja määramatuse seosest on võimalik määrata
kiirgussiirde kestvust Δt. See on umbkaudu sellises suurusjärgus, mis jääb 10 -9 – 10 -8 sekundit. Kuid
valguse võnkumise sagedus on umbes 1014 Hz. Kiirguvas valguse laines jõuab selle ajaga toimuda
sadu tuhandeid kuni miljoneid valguse võnkeid. Footon, mida kiiratakse, on nagu lainejada, milles
võib sisalduda 105-106 võnget. Valguse laine sagedus on teatavasti f = c / λ. Selle järgi on võimalik
välja arvutada ka footoni energia. Aja perioodi Δt, mille jooksul kiiratakse, on nimetatud ka kestust,
mille jooksul aatom on ergastatud. Aatomite kiirgumised kestavad lõpmatult kaua ainult siis, kui ΔE
läheneb nullile. Kuid kui ΔE läheneb lõpmatusele, siis aatomi kiirgumisaeg Δt läheneb nullile. Määramatuse
seose tuletus osakese energia ja aja vahel näitab mõlema määramatuse seose omavahelist
seost ja ühist päritolu ( tulenevust osakese laineomadustest ).
Määramatuse relatsioonid on meie mikromaailmas üsna olulised. Näiteks klassikalise teooria
järgi peaksid elektronid aatomis kiirgama ja mõne ajavahemiku tagant aatomituuma kukkuma. Kuid
sellise protsessi välistavad just kvantmehaanikas tuntud määramatuse seosed. Näiteks elektroni
asukoha määramatus väheneb aatomituumale lähenedes, kuid seevastu elektroni impulss suureneb.
Selle tulemusena elektron eemaldub aatomituumast, sest elektroni energia suureneb. Elektriliste
jõudude tõttu tõmbuvad omavahel aatomituum ja elektron, kuid seevastu määramatuse seosed
takistavad seda. Ja sellepärast tekibki aatomituuma vahetus ümbruses teatud kindla
konfiguratsiooniga elektronpilv. Kuid, nagu me juba eespool nägime, tulevad määramatuse seosed
lainelistest omadustest ja need omakorda aga osakeste teleportatsiooni omadustest. Elektroni
„liikumine“ ümber aatomi tuuma on jällegi seotud tema pideva teleportreerumise omadustega
aegruumis.
Schrödingeri võrrand
Kui osakest on võimalik kirjeldada lainena ja määramatuse relatsioonid tulenevad osakese
lainelistest omadustest, siis oleks võimalik tuletada osakese lainelistest omadustest ka selline
diferentsiaalvõrrand, mille kaudu on võimalik välja arvutada osakese tõenäosuslaine sõltuvuse
koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. Näiteks mikroosakeste
difraktsioonikatsetest järeldub, et osakeste paralleelsel joal on osakeste liikumissuunas leviva
tasalaine omadused. x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand on aga järgmine:
ja komplekskujul on see avaldis
Saadud avaldises tuleb arvestada ainult reaalosa. Kuna
siis saame vaba osakese, mis liigub x-telje positiivses suunas, lainefunktsiooni:
Impulsi ja energia vahel kehtib järgmine seos
94