Maailmataju 2.1

aitab inimesel vigadest õppida. Inimene mõistab nüüd, et ainult armastus ja mõistmine on need, mis
tal on vaja edasiseks eluks. Kõik SLK-tes viibinud inimesed muutusid edaspidi leebemateks ja
erapooletumateks. Nad püüdlesid lakkamatult teadmiste järele. Kuid selline kolmemõõtmeline
panoraam ongi pärit inimese „ajust“. Need ongi visuaalsed kujutlused inimese mälust, mis
rekonstrueeritakse ajuvälisesse keskkonda, mida on võimalik näha nagu arvuti kuvarilt.
1.3 Aju virtuaalne reaalsus
Aju on teadvuse ja psüühika materiaalseks aluseks. Vähemalt on see nii enne inimese surma.
Neurofüsioloogia kirjeldabki meile seda, et kuidas tekib ja funktsioneerib ajus teadvus ja psüühika.
Neuroloogia on õpetus närvirakkude ehk neuronite tegevusest ja talitlusest. Aju ja seega
närvitegevuse peamiseks füüsikaliseks aluseks ongi just elektromagnetilised jõud. Järelikult on
teadvuse ja ka kogu psüühika füüsikaliseks aluseks või eksisteerimiseks ( Universumis ) just
elektromagnetväljad, mis on üheks põhijõuks looduses ülejäänud kolmest fundamentaaljõust.
Nendeks on gravitatsioonijõud, tugev tuumajõud ja nõrk jõud. Elektromagnetvälju on võimalik
käsitleda ka kui energiaväljadena, sest väljad omavad energiat ( välja arvatud gravitatsiooniväli ).
Universumi mateeria põhivormideks on aine ja väli, kuid aeg ja ruum on mateeria eksisteerimise
põhivormideks. Põhimõtteliselt õpetab meile neurofüsioloogia seda, et kuidas füüsika (
elektromagnetism ) loob ja funktsioneerib inimese ajus psüühika ja seega ka teadvuse. Ilma
elektromagnetjõududeta ei ole Universumis ka teadvuslikku nähtust.
Unenäomaailma olemasolus ei ole võimalik kahelda. See on üks haruldasemaid nähtusi teaduses
üldse, mille olemasolu ei pea tõestama. Kõik inimesed seda ju ööesti magades kogevad. Vahel
nähakse und, kuid vahel seda ei nähta. Unenäomaailma nägemise võime ei ole ainult inimesel. Ka
loomad näevad und. Ilmselt mitte kõik elusorganismid, kuid valdavalt kõik imetajad. Bioloogid
liigitavad inimese loomariiki ja imetajate hulka. Kui inimene ( loom ) on võimeline nägema
unenägusid, siis seda peavad suutma ka teised imetajad ehk loomad. Psühholoogid uurivad une
erinevaid seisundeid, staadiume, aktiivsuse mustreid ajus jne. Und uuritakse eksperimentaalselt,
kuid selle olemasolu tõestamiseks ei ole tehtud mitte ühtegi katset, sest seda ei ole lihtsalt vaja teha.
Kui aga tõlgendada unenäomaailma selliselt, et mis asi see on, siis ilmselt suure tõenäosusega ei
pea keegi selles kahtlema, et tegemist on nagu virtuaalmaailmaga, mida aju magades meile genereerib.
Virtuaalmaailma mõiste on tegelikult tulnud koos arvutiteaduse tekkimisega ja selle arenguga.
Näiteks ka arvutimängud on virtuaalmaailmad – olgugi seda, et need ei ole praegu
kolmemõõtmelised. Ulmefilmides oleme palju näinud seda, et kuidas tulevikus luuakse arvutitega
virtuaalmaailmasid ja siis inimesed pannakse sinna sisse mänge mängima või tööd tegema. Unenäomaailma
on võimalik tõlgendada ka kui virtuaalmaailma. Ilmselt ei kahtle selles keegi. Und
nähes „viibib“ inimene ju teises maailmas, mille loojaks on tegelikult tema enda aju.
Unenäomaailmas kogeme ju sama reaalseid situatsioone või sündmusi, mis tegelikkuses aset
leiavad. Selles kahelda ei ole võimalik. Unenäomaailma virtuaalreaalsusena käsitleda on võimalik,
kuid siis peab arvestama seda, et selle loojaks on inimese enda aju. See ei ole arvutitega
animeeritud. Ulmefilmides näeme virtuaalreaalsusi, mis on loodud arvutitega või lausa tehisintellektide
poolt. Kuid tulemus on ju täpselt sama võrreldes unenäomaailmaga.
Seda, et aju tõepoolest loob tegelikkusest virtuaalse keskkonna, näitab unenäomaailma
tekkimine siis kui inimesed magavad.
Unenäomaailm ja pärismaailm ( kui inimene on ärkvel ) on omavahel täiesti eristamatud. Ka
selles ei ole võimalik kahelda. Sündmused ja situatsioonid, mis leiavad aset ärkvel olles (
pärismaailmas ), on täpselt sama „reaalsed“ ka unenäo virtuaalses keskkonnas. Näiteks kui inimene
und nähes ei tea enda olemasolust unenäomaailmas, siis ta arvabki, et ta ei maga, kuigi ta tegelikult
seda teeb. Sellisel juhul arvab inimene ennast olevat sama ärkvel, mis ta ka reaalselt ärkvel olles on.
Kuid tegelikult on see ju illusioon. Inimese unenäomaailm on pärisreaalsusega niivõrd identne, et ta
isegi ei mõtle sellele, et kas ta on ikkagi ärkvel või ta näeb parajasti und. Selle mõtte peale tihti isegi
6