Maailmataju 2.1

2 Ajas rändamise teooria edasiarendused
2.1 Sissejuhatus
Psühholoogid ja neuroteadlased püüavad mõista aju funktsioneerimist. Tänapäeva teaduse üks
suurimaid müsteeriume on see, et mis on teadvus ja kuidas teadvus ajusüsteemides välja kujuneb.
Teadvus on ajus, kuid selle olemust püüavad paljud teadlased veel mõista. Analoogiliselt
teadvusega on tegelikult sama ka Universumiga. Paljud füüsikud mõistavad looduses esinevaid
seaduspärasusi. Füüsikaliste seaduspärasuste järgi funktsioneerib kogu meie Universum.
Loodusseadusi ( eelkõige füüsika seadusi ) võime ju mõista, kuid probleem seisneb selles, et mis on
Universum ise oma olemuselt? Universumi enda olemust füüsikud tänapäeval veel ei mõista. Ka
teadvuse olemust ajuteadlased ei mõista hoolimata teadmisest, kuidas aju põhimõtteliselt töötab.
Täpselt sama on ka füüsikaga – me teame paljusid loodusseadusi, kuid Universumi üldise, sügava ja
tervikliku olemuseni ei ole veel jõutud.
Järgnevalt ära mainitud ideed on oma sisult ajas rändamise teooria järeldused Universumi kohta.
See on kui ajas rändamise teooria edasiarendus. Siiani kirjeldasid igasugused füüsikateooriad või
füüsikaharud teatud osa Universumi funktsioneerimisest. Universumit üldiselt või selle olemust
kirjeldada ei ole siiani ükski teooria suutnud kirjeldada.
2.2 Universumi aegruum
Joonis 35 K liikumine K` suhtes.
K´ on hyperruum ja K on siis tavaruum. K liigub K´ suhtes kiirusega c. c on valguse kiirus
vaakumis. Liikumise suund on ära näidatud joonisel. K´ on siis meie suhtes paigal. Põhi- mõtteliselt
võiks K liikuda K´ suhtes lõpmata kaua, sest pole põhjust arvata teisiti. Oletame seda, et K-l on K´-i
suhtes ( ruumi ) koordinaadid mingisugusel suvalisel ajahetkel t:
97