Maailmataju 2.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud<br />
füüsikalised protsessid enam nii kiiresti. Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle<br />
temperatuur langes. Universumis domineeris kiirgus, milles elektronid ja aatomituumad vabalt ringi<br />
liikusid. Niimoodi ringi liikuvad osakesed neelasid ja hajutasid kiirgust, mis ei lasknud sellel<br />
kaugele levida. Niimoodi hajutab ka maapealne udu valgust. Umbes 300 000 aastat pärast Suurt<br />
Pauku langes Universumi temperatuur vähemaks kui 3000 kraadi. Elektronid ühinesid prootonitega<br />
ja neutronitega. Moodustusid esimesed vesiniku- ja heeliumiaatomid. Kiirgus hakkas Universumis<br />
hajuma. Laetud osakeste hulga vähene- mine võimaldas valgusel segamatult levida. Seetõttu<br />
muutus Universum läbipaistvaks. Esimese kahe miljardi aasta jooksul hakkas vesiniku ja heeliumi<br />
segu moodustama pilvi. Esimesed tähed ja galaktikad sündisidki just nende pilvede<br />
kokkutõmbumistest. Kümne miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid galaktikaid näeme me neid<br />
sellistena, nagu nad olid kümme miljardit aastat tagasi.<br />
3.3.2 Ajaline taju<br />
Psühholoogias on saadud uuringute käigus väga häid andmeid inimese ajataju olemuse kohta.<br />
Näiteks inimese ajataju seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste<br />
omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus<br />
on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid<br />
sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi<br />
jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt.<br />
Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi,<br />
mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste<br />
järjekorda. Aja tunnetamise mõistmiseks võib välja tuua järgmise hea analoogia – nimelt filmi.<br />
Filmis järgnevad kiiresti üksteisele rida staatilisi pilte, mis jätavad sellise mulje, et film jookseb<br />
silmade eest läbi näiliselt katkematu piltide jadana. Filmi iga pilt erineb natukene üksteisest ja seda<br />
on hästi näha siis, kui kerida filmi aeglasemalt. Kuid filmi katkematu liikumise illusioon tekib siis,<br />
kui pildid ilmuvad ekraanile kiirusega 24 pilti sekundis. Inimese aju töötab tegelikult täpselt<br />
samamoodi. Inimene näeb maailma sarnaselt filmiga samuti piltide jadana. Aju registreerides<br />
muutusi skanneerib kiiresti iga uut kuvandit. Seetõttu inimene oskab vältida kokkupõrkeid<br />
igasuguste objektega. Nii nagu filmi korralgi on tegemist siiski aju poolt loodud liikumise<br />
illusiooniga. Näiteks kui piltide arv muutuks sekundis väiksemaks, siis inimese ajataju oluliselt<br />
muutuks. Aeg sellisel juhul kiireneks. Näiteks aastad mööduksid umbes tundidega. Kui aga aju<br />
skanneeriks igas sekundis palju rohkem pilte, siis näeb inimene palju detaile. Aeg sellisel juhul<br />
aegleneks.<br />
Inimesed liiguvad ajas tegelikult peaaegu pidevalt. Selline oskus või võime on teadaolevalt<br />
ainult inimesel ja ühelgi teisel loomariigi esindajal sellist võimet ei ole olemas. Inimene saab<br />
liikuda ajas ainult oma mõtetes, kujutlustes. Näiteks planeerides oma tegevusi ette, mida tulevikus<br />
sooritada või meenutades vanu aega – sukeldudes oma mõtetes minevikus aset leidnud<br />
sündmustesse. Sellist imetabast võimet nimetatakse kronesteesiaks, mis tuleb kreeka keelsetest<br />
sõnadest chronos ( mis tähendab aega ) ja aisthesis ( mis tähendab taju ). Otsetõlkes tähendaks<br />
kronesteesia mõiste ajataju. Inimesel on selline võime unikaalne, sest mitte ühelgi teisel eluvormil<br />
Maal ei ole sellist võimet. Tänu sellele võimele suudame me teha näiteks tuleviku plaane ja<br />
vastavalt sellele muuta oma käitumisharjumusi. Lapsel areneb selline mõttes ajas liikumise võime<br />
välja alles umbes 3 – 5 esimese eluaasta jooksul. Ilma kronesteesia võimeta ei suudaks inimesed<br />
unistada ega tuleviku sündmuste mõju ette näha praegustele olukordadele. Inimese kronesteesia<br />
võimet peetakse üheks kõige otsustavamaks teguriks kunagiste kõrgkultuuride ja tsivilisatsioonide<br />
tekkeloos. Mõttes ajas liikuda annab inimesele võime analüüsida minevikku ja olevikku ning<br />
seejärel ennustada ette võivaid sündmusi. Niimoodi inimene otsustab, eristab ja valib. Kunagiste<br />
suurte monumentide püstitamisega sooviti jääda surematuks – kesta edasi ka tulevikus, peale<br />
inimese surma. On olemas ohtlikuid olukordi, kus on hädavajalik analüüsida olevikus asetleidvaid<br />
17
Change language