Maailmataju 2.1

Hyperruumis K´:
Hyperruumis K´:
I II III IV I IV
M( x 1´,0,0,t ) # M( x b´,0,0,t 2 ) # M( x 4´,0,0,t 3 ) # M( x g´,0,0,t 4 ) m( x´,0,0,t ) = m( x´,0,0,t )
K( x 2´,0,0,t ) # K( x 3´,0,0,t 2 ) # K( x 5´,0,0,t 3 ) # K( x 6´,0,0,t 4 )
Tavaruumis K:
I II III IV
M( x 1 ,0,0,t ) # M( x b ,0,0,t 2 ) # M( x d ,0,0,t 3 ) # M( x f ,0,0,t 4 )
m( x,0,0,t ) # m( x a ,0,0,t 2 ) # m( x,0,0,t 3 ) # m( 0,0,0,0 )
Keha m nihkus K´ suhtes s 2,5 , kuid K suhtes s = 0. Keha m tavaruumis K – m( 0,0,0,0 ), kuid
K´ suhtes aga – m( x´,0,0,t ). Keha m kaugust ( nihet ( s ) ) kirjeldabki aeg ( t ).
Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi.
Esimene joonis on pigem keha M suhtes ja teine joonis on aga keha m suhtes. Siin jätame arvestamata
asjaolu, et kui keha m rändab ajas tagasi, kohtub ta ka enda nö. teisikuga. Sellist juhtu vaatame
me edaspidi. Antud juhul on meil ( keha m-il ) rännak ajas minevikku. Kui keha m „tahab“ rännata
ajas, siis selleks ei pea ilmtingimata liikuma keha m enda tegelike ( endistesse või tulevatesse
) asukohtadesse ( minema ) ruumis ja ajas, vaid piisab teiste kehade tegelikud asukohad aegruumis
( näiteks keha M või K ).
18