Maailmataju 2.1

Kuid kõik eksperimentaalsed katsed näitavad seda, et kõikide kehade korral on kiirendus a sama.
Seega kui raskuskiirendus on ühesugune, siis seda peab olema ka kiirendus. Tegur
on ühesugune kõikide kehade korral. Seega kõikide kehade korral on suhe m g /m in samuti ühesugune.
Ja seega saab järeldada ainult ühte – nimelt inertne mass ja raske mass on kõikide kehade korral
üks ja sama. Need on võrdsed – siis:
Maa massi M M saab kätte just viimasest seosest. Kui me teame Maa orbiidi raadiust R or ja Maa
tiirlemisperioodi T, siis saab ära määrata ka Päikese massi M p . Gravitatsioonijõud, mis eksisteerib
Maa ja Päikese vahel, põhjustab Maa kiirenduse ω 2 R or ( ω = 2π/T ). Järelikult:
Siit ongi võimalik välja arvutada Päikese mass. Analoogiliselt saab nii arvutada ka teiste taevakehade
massid. ( Saveljev 1978, 142-143 ).
Joonis 25 K liigub K´ suhtes valguse kiirusega.
Kehade mass kõverdab aega ja ruumi. See tuleneb sellest, et inertne mass ja raske mass on
võrdsed ehk ekvivalentsed. Mass on keha inertsuse mõõt. See tähendab seda, et mida suurem on
kehal mass, seda suuremat jõudu tuleb rakendada, et keha kiirust ( antud aja jooksul mingi kindla
suuruse võrra ) muuta. Järelikult, kui K-s ( tavaruumis ) keha mass suureneb ( mitte liikumiskiirus
K suhtes ), siis keha liikumiskiirus K´-i ( hyperruumi ) suhtes muutub aeglasemaks, sest K enda
liikumiskiirus jääb alati samaks K´ suhtes. Selle paremaks mõistmiseks toome välja järgmise rongi
näite. Kui rong sõidab ühtlaselt ja sirgjooneliselt mööda teed ja rongi sees mõne keha mass ajas
tohutult suureneb, siis mida suurem on keha mass, seda aeglasemalt liigub rong ja keha enda kiirus
jääb lõpuks maapinna suhtes üldse paigale. Aga keha liikumiskiiruse muutumine K´ suhtes
70