Maailmataju 2.1

teisi spetsiifilisi oskusi. Sellepärast peavadki ka rakendusteadlased üha rohkem spetsialiseeruma.
Rakendusuuringutes kujuneb tööjaotus vastavalt sellele kuidas kasutatakse meetodeid,
tehnoloogiaid ja missugust rolli mingi teadlane peab uurimiskollektiivis täitma. Klassikaliste teadusharude
alusel see üldiselt ei kujune. Tänapäeval on teaduse loomine üsna keeruline, kallis ja
väga töömahukas. Üha enam on rahvusvahelisi koostöid ja seetõttu tehakse teadust üha rohkem
kollektiivis.
Teadus sisaldab peamiselt ainult kolme komponenti: faktidest ( eksperimentaalselt kinnitust
leidnud teadmised ), teooriatest ja hüpoteesidest ( oletused, mida on vaja katseliselt kontrollida )
ning soovitustest nende teadmiste ja reeglite kasutamiseks praktiliste tulemuste saamiseks.
Üha enam on vaja rakendusteaduste saavutusi paljudes eluvaldkondades. Teaduse areng sõltub
üha enam just tehnoloogia võimalustest. Majandus areneb läbi teadusmahukate toodete. Teaduse
rakendusliku poole hõlmabki tehnoloogia. Need on võtted, oskused ja nende alusel loodud seadmed.
Tehnoloogia tähendab seda, et kuidas midagi teha või valmistada. Näiteks tänapäeval
kasutatavad teleskoobid näevad palju kaugemale kui Galilei Galileo seda omal ajal teha sai. Kuid
elektronmikroskoobid näevad väga väikseid asju, mida näiteks Baer omal ajal näha ei saanud.
Just tehnoloogia arengutase määrab ära teaduse võimalused vaatluste ja katsete tegemiseks ning
saadud andmete analüüsimiseks. Kuid ka tehnoloogia areng toob teadusele uusi probleeme. Näiteks
infotehnoloogia areng tõi probleeme matemaatikutele arvutusmeetodite loomiseks, filoloogidele aga
masintõlke ja kõnetuvastuse rakendamiseks. Selliste ülesannete lahendamise meetodid, mis
arvutuste ülisuure mahukuse tõttu tuli lahendust otsida lausa aastakümneid või isegi sadu, matemaatikutele
huvi aga ei pakkunud. Seda eriti veel enne arvutite tulekut. Kuid kõik muutus pärast
arvutite kasutamisele võtmist. Tänapäeva arvutid oskavad üha enam tõlkida inimkeeli ühest keelest
teise ja saadakse inimkõnest ka paremini aru. Sellised arvuti „oskused“ põhinevad tegelikult numbrilistel
arvutusmeetoditel. Need ei ole arvuti inimlikud oskused. Sellega tegeleb infotehnoloogia
haruteadus nimega arvutilingvistika.
Kui on olemas mingisugune väga hea tehnoloogia, ei tähenda see veel ka head rakendust. Hea
tehnoloogia vaid pakub võimalust väga heaks rakenduseks. Näidiseksemplar, mis luuakse mingis
uurimislaboratooriumis, on reaalsesse tootmisse minemine veel pikk tee käia. See sõltub väga
suuresti majanduslikest, organisatsioonilistest ja poliitilistest teguritest.
64