Maailmataju 2.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2 Teadus<br />
<strong>2.1</strong> Teadusliku maailmavaate tekkimine<br />
Inimesed on aegade jooksul püüdnud maailma ( loodust ) seletada läbi religioonide. See tähendab<br />
seda, et loodusjõude ja üsna sageli ka inimühiskonnanähtusi seletati just kõrgemate jõududega.<br />
Absoluutselt kõik, mis maailmas aset leiab, on sellise vaatekoha järgi jumaliku tahte tulemus. Polüteistlike<br />
religioonide korral on maailmas toimuv just erinevate jumalate omavahelise vastasmängu<br />
tulemus. Sellist arusaama maailma olemusest jagasid ka muistsed kreeklased. Kuid sellest hoolimata<br />
lõi Kreeka tsivilisatsioon esimest korda maailma ajaloos sellise maailmapildi, mis seletab maailma<br />
olemust ilma jumaliku tahet kaasamata. Asju püüti seletada nii, et põhjustajateks olid just looduslikud<br />
protsessid. Kuid jumaliku tahte olemasolu usuti kaljukindlalt ikkagi edasi. Kuid jumaliku<br />
tahte tulemusi nähti pigem maailmakorralduse üldistes funktsioonides, mitte aga mingites konkreetsetes<br />
nähtustes või sündmustes. Enamiku muistsete kreeklaste arust ei kujundanud jumalad otseselt<br />
looduse ega inimühiskonna igapäevast elu.<br />
Filosoofia ehk „tarkusearmastus“ tähendas muistsete kreeklaste jaoks üldiste probleemide üle<br />
juurdlemist. Seega filosoofiaga tegelevaid inimesi kutsuti filosoofideks. Filosoofia arenes välja<br />
religioossest arutlusest, mis käsitles jumalate päritolu ja maailma tekkimise põhjusi. Filosoofid ehk<br />
mõtlejad avaldasid nende teemade kohta mitmeid erinevaid arvamusi. Kuid nende inimeste<br />
arvamusi peetakse juba filosoofiaks, sest nad ei pidanud maailmas asetleidvaid sündmusi enam<br />
jumala tahte tulemuseks. Nad hakkasid uskuma seda, et maailm toimib mingisuguse üldise loodusliku<br />
põhimõtte järgi, mida on võimalik mõistusega mõista. Näiteks üks esimesi filosoofe, kes<br />
niimoodi arvas, oli 6. sajandi esimesel poolel elanud Mileetose filosoof Thales. Vesi oli tema uskumuse<br />
järgi kõige aluseks. Ta uskus seda, et kogu maailm oli tekkinud veest ja ka kogu maailm ujus<br />
vee peal. Thales olevat liikunud Idamaadel. Ta olevat osanud ennustada ka päikesevarjutust, sest ta<br />
olevat hästi tundnud Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Seepärast<br />
peetaksegi just Thalest kreeka teaduse rajajaks. Thalese õpilane oli mees nimega Anaximandros.<br />
Tema üldistused olid isegi veel julgemad kui tema õpetajal Thalesel. Ta arvas, et maailm ei saa<br />
toimida mingist ainest, mis looduses eksisteerib. Seepärast arvaski ta seda, et looduse alget ei saa<br />
meeltega tajuda. Sellist piiritut ja tajumatut alget nimetas ta oma apeironi idees. Apeiron on<br />
„miski“, mis on alati olemas olnud ja see ka alatiseks olema jääb. Kogu maailm on sellest tekkinud<br />
ja ka kõik muutub taas selleks. Ta püüdis seletada maailma just abstraktse mõiste abil. Nii oli tema<br />
esimene filosoof ajaloos, kes seda nii teinud on.<br />
Temast järgnevad filosoofid püüdsid seletada üha enam maailma olemust. Nad soovisid mõista<br />
seda, et kuidas on võimalik algainest tekkida kogu meile tuntav maailm. Mõtlejate tähelepanu oli<br />
suunatud liiga palju just kujutlusvõimele ja mõtteloogikale, mitte aga looduse enda reaalsetele<br />
aspektidele. Seetõttu olid nende ideed kui oletused. 5.-4. sajandil rajati atomistikakoolkond, mille<br />
tuntuim filosoof oli Demokritos. Nende filosoofide ideed olid ilmselt kõige lähemal tänapäeva<br />
teaduslikele teooriatele. Nemad arvasid maailma koosnevat tühjusest, milles liiguvad ja omavahel<br />
põrkuvad jagamatud algosakesed. Neid osakesi nimetati aatomiteks, mis tuleb kreeka keelest<br />
atomos, mis tähendab jagamatut. Need osakesed on koostiselt täpselt ühesugused, kuid nende<br />
kujud, mõõtmed ja paiknemised on erinevad. Ained koosnesid nendest aatomitest. Osakesed<br />
moodustavad erinevaid ahelaid. Niisamuti ka inimese hing pidi koosnema nendest jagamatutes<br />
osakestest ja inimese surma korral puruneb selline aatomite ahel.<br />
Kui barbarid vallutasid Rooma riigi alasid, siis pärast seda hakkas kultuur alla käima. Näiteks<br />
teadus ja haridus edasi enam ei arenenud. Kiriku positsioon oli ühiskonnas määravaks jõuks.<br />
Kirjutada oskasid varakeskajal ainult vaimulikud. Kuid teaduse ja haridusega tegelemiseks pidi<br />
inimene ühendusse astuma kirikuga.<br />
49