15.09.2015 Views

Maailmataju 2.1

  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

harude üheks fundamentaalseks „intellektuaalseks“ ülesandeks.<br />

( Laanemäe 2007, 272-285 )<br />

2.3 Teaduse üldine ajalugu<br />

Teadus tekkis koos mütoloogiaga, kuid eraldus sellest aja jooksul, arenedes alles hiljem. Samamoodi<br />

oli ka teiste inimese teadvuse vormidega nagu näiteks religioon, kunst jne. Teaduse ajalugu<br />

on läbinud palju muutusi ja „metamorfoose“, tõuse ja mõõnu. Mõned valdkonnad, mis kuulusid<br />

kunagi teaduse koosseisu ( näiteks alkeemia, astroloogia jt ) eraldusid teadusest juba kaua aega<br />

tagasi.<br />

Ei ole olemas ühte nägemust sellest, kuidas jaotada teaduse ajalugu perioodideks. See on üsna<br />

keeruline. Kuid kõige enam levinumad liigitused on tehtud just loodusteaduste vaatenurgast. Nii on<br />

teaduse ajalugu jaotatud nelja olulise perioodi vahel.<br />

Näiteks esimene periood teaduse ajaloos algas asimesel aastatuhandel eKr ja kestis kuni 16. sajandini.<br />

Nimetatud perioodi on vahel nimetatud ka „teaduse eelajalooks“, mis ei ole tegelikult väga<br />

õige. Sellise perioodi jooksul kujunesid välja koos argiteadmistega ühed esimesed mütoloogilised ja<br />

filosoofilised ettekujutused loodusest ja maailmast. Just antiigi natuurfilosoofias esinesid kõige selgemini<br />

algteadmised loodusteaduste vallast. Näiteks natuurfilosoofiast eraldusid esimestena matemaatika,<br />

astronoomia ja meditsiin. Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki<br />

võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused „tõrjutud perifeeriasse“. Sellisel ajal oli<br />

levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis<br />

on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse.<br />

Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas-<br />

Kreekas arenes välja esimest korda teaduse ratsionaalsed alused. Rooma impeeriumi lagunedes<br />

taandus teadus tagasi Itta, kus saavutas märkimisväärseid tulemusi ja seda koos islami võidukäiguga.<br />

Kuid sealt jõudsid teadus ja tehnika uuesti tagasi Euroopasse, mil eksisteeris keskaeg. Seal ( ja<br />

sellisel ajal ) oli teaduse ning tehnika areng väga aeglane ja järjepidev.<br />

Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel<br />

ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi<br />

fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses teaduskeskuseks.<br />

Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas<br />

selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja<br />

Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel<br />

maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil.<br />

Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette<br />

tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja<br />

suhtlemiseks.<br />

Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit. Selle aja jooksul tekkisid suur osa<br />

tänapäeval tuntud teadusi ja seetõttu nimetatakse seda aega ka klassikaliseks. Fundamentaalseid<br />

teooriaid luuakse keemias, füüsikas, matemaatikas, geoloogias, bioloogias, psühholoogias jt. Ka<br />

tehnilised teadused hakkasid üha enam esile kerkima. Sellise perioodi areng hõlmas eriti aga just<br />

tööstuslikku Inglismaad ja valgustuslikku Prantsusmaad. Uuteks teaduse valdkondadeks kujunesid<br />

välja kõik elektriga seonduvat. Teadus on just sellest ajast peale kaasa aidanud tööstusliku tootmise<br />

ja transpordi arendamisele ja seda siis oma energiaga, masinatega ja kemikaalidega. Sellisel<br />

perioodil ilmnes tööstuslik revolutsioon ja üksikute teadusharude evolutsioon.<br />

Teaduse ajaloos on neljas ja ka viimane periood 20. sajand. Sellel sajandil oli teadusrevolutsioon<br />

kõige suurema ulatusega ja suurimate tagajärgedega inimajaloos. Seega etendab see periood teaduse<br />

ajaloos ühte tähtsaimat ajajärku. Tekib kõikidele elualadele tungiv ülemaailmne teadus. Toimub<br />

väga suur teaduse võidukäik. Näiteks veel 19. sajandi kultuuri oli „valitsenud“ kunst. Nimetatud<br />

teadust on nimetatud postklassikaliseks. Revolutsioonilised avastused toimusid väga paljudes<br />

51

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!