Maailmataju 2.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
seda, et maavälised tsivilisatsioonid ei võta inimestega kontakti avalikult, vaid nii, et kontakt ei jäta<br />
endast füüsilisi tõendeid maha. Isegi tavateadus ei välista teiste tsivilisatsioonide olemasolu<br />
Universumis, vaid hoopis vastupidi – tulnukate olemasolu tõenäosus Universumis on tegelikult<br />
väga suur ja seega tuleb arvestada sellist versiooni, mille tõenäosus on suhteliselt suur.<br />
„Ufoloogia tegeleb faktide kogumisega tundmatute lendavate objektide kohta, mis iseenesest on<br />
tavapärane ja loomulik teadusliku uurimistööga sarnane tegevus. Hulgaliselt on tunnistusi selle<br />
kohta, et kodanik N nägi sel või teisel kuupäeval X kohas mingit seletamatut nähtust, mis tema<br />
arvates võis olla seotud teatud ebatavalise lendava objektiga jne. Pole põhjust tingimata arvata, et<br />
kodanik N eksis või et talle kõik see viirastus. Lihtsalt selline tunnistus ei ole teaduslik fakt.<br />
Teadlastel pole sellise faktiga midagi peale hakata, sest see ei sisalda vajalikku minimaalset<br />
informatsiooni uurimistöö alustamiseks. Oli UFO, ja enam ei ole. Nende „faktide“ alusel saame<br />
praegu vaid öelda, et inimesed näevad küllalt sageli mitmesuguseid imelikke nähtusi ( optilisi,<br />
elektrilisi jne ), mille olemust ei osata seletada. Enamasti on selle põhjuseks mitte niivõrd teadmiste<br />
puudulikkus ( mis on samuti võimalik ), kuivõrd nende nähtuste ebamäärane ja<br />
mitteprofessionaalne kirjeldamine tunnistajate poolt, kelle teadmised füüsika vallas on olnud<br />
üldjuhul kasinad. Pseudoteaduseks muudab aga ufoloogia see, et nende „faktide“ alusel püstitatakse<br />
mitmesuguseid, teaduse seisukohalt ebapädevaid teooriaid Maa-välistest tsivilisatsioonidest pärit<br />
lennuaparaatide kohta.“ UFO-de uurimises ei seisne probleem teaduses, vaid probleem on teadlaste<br />
mõtteviisis. Teaduslik meetod seisneb selles, et mingi nähtuse teaduslikuks uurimiseks on vaja teha<br />
eksperimente. See tähendab seda, et seaduspärasusi on vaja tõestada katseliselt. Mingisugune<br />
uurimis-valdkond on siis teaduslik, kui sooritatakse eksperimente. Kuid paranormaalsete nähtuste<br />
olemasolu seab kahtluse alla teadusliku mõtteviisi paikapidavuses. Mis siis saab, kui looduses<br />
esinevad sellised nähtused, mida ei saa eksperimentaalselt uurida. Teadlaste sõnul ongi tegemist<br />
pseudoteadusega. Kuid UFO-juhtumid viitavad väga tugevalt sellele, et tulnukad astuvad kontakti<br />
inimestega, kuid ei jäta üldsusele sellest mingeid füüsilisi jälgi. Sellest hoolimata on võimalik<br />
kontaktleritega suhelda ja saada infot maavälise elu kohta. Nende nähtuste juures tulebki arvestada<br />
seda, et meie teadus on paraku vigane ja maavälised tsivilisatsioonid kasutavad ilmselt seda ära.<br />
„Teise näitena pseudoteadusest võiks tuua astroloogia, mis tegeleb tähtede ( ja planeetide ) näiva<br />
seisu järgi inimeste saatuse ennustamisega ( horoskoopidega ).“ Astroloogiaga <strong>Maailmataju</strong> ei<br />
tegele.<br />
„Et eristada pseudoteadust teadusest, tuleb õppida teadusi, sh ka füüsikat, mis oma range<br />
loogilise järjekindlusega materiaalse maailma probleemide lahendamisel annab kindla aluse<br />
mõistmiseks, mis tegelikult vastab tõele ja mis mitte. Omades selget nüüdisaegset füüsikalist<br />
maailmapilti, võib hoopis lihtsamalt valida õige tee faktide ja sündmuste rägastikus, millega meil<br />
tuleb kokku puutuda.“ Teaduse loogilisest järjekindlusest ei saa juttu olla, kui teadus ei arvesta oma<br />
mõtte vigadega, mis oli lahti seletatud juba eespool. Teadusel on iseloom oma meetodid inimestele<br />
peale suruda arvestamata seejuures enda võimalike vigadega. Nii võib teadussüsteem olla<br />
ühiskonnas inimestele isegi ahistav.<br />
„Küsimus, et kas paranormaalsed nähtused ka tegelikult eksisteerivad, jaotab lääneliku<br />
ühiskonna tõenäoliselt kahte teineteisest selgelt eristuvasse leeri,“ ütles Cambridge´i Ülikooli<br />
füsioloog Horace Barlow, kui ta 2000 aasta aprillis Cambridge´is pidas oma unikaalset interdistsiplinaarset<br />
konverentsi. Konverentsis osales paljude alade teadlasi nagu näiteks füüsikud,<br />
psühholoogid, psühhiaatrid, füsioloogid jne. Kõik nad tulid arutama „paranormaalsete nähtuste<br />
ratsionaalseid perspektiive“.<br />
Paljud osalenud ei usu paranormaalsete nähtuste olemasolusse, sealhulgas ka Barlow. Nende<br />
meelest ei ole vaimude nägemine, lusikate painutamine ja tulnukatega kohtumised väga sageli<br />
korralikult ära tõendatud. Parapsühholoogid ei suuda tõestada oma väiteid, kui need peaksid<br />
teostama rangetes tingimustes. Kui mõnikord leidubki positiivseid tulemusi, siis ei ole need enam<br />
laboratoorsetes tingimustes korratavad. Parapsühholoogide meelest on paljusid paranormaalseid<br />
nähtusi juba tavateadus suuteline selgitama. Londoni Ülikooli kosmoloog Bernard Carri liigitab<br />
paranormaalsed nähtused kolme põhilisse kategooriasse. Ühtlasi on ta ka antud konverentsi<br />
44
Change language