Maailmataju 2.1

liikumisest Universumis.
Kehade liikumist, mis ei võta aega ja ei kulge pidevalt ( s. t. toimub silmapilkselt ) ning ei sega
tõkked ( läheb neist „nagu läbi“ ) nim. teleportatsiooniks. Teleportatsioon on kehade liikumise uus
liik, vorm. Teleportkeha mehaanika erineb klassikalisest mehaanikast ja sarnaneb pigem kvantmehaanikaga.
1.2.5.3 Teleportatsiooni liigid
Teleportatsiooni on kahte liiki:
1. Objekti kandumine ühest ruumipunktist teise ühel ja samal ajahetkel. Seda nimetatakse ruumiteleportatsiooniks.
2. Objekti kandumine ühest ruumipunktist ja ühest ajahetkest teise. Seda nimetatakse ajateleportatsiooniks.
Ajas rändamine on siis tegelikult üks teleportatsiooni nähtusi, liike.
Ajarännud ise aega ei võta. Füüsika on siiani õpetanud, et valguse kiirus c on kõige suurem võimalik
kiirus looduses ja ühtlasi on see ka piirkiiruseks. Seda kiirust ei ole võimalik ületada. Kuna
teleportatsioon ei võta aega ( mingisugust kiirust ei olegi ), siis füüsikaseadusi ei rikuta. Teleportatsioon
on võimalik.
Kehad teleportreeruvad „sirge sihis“ või „sirgjooneliselt“. Teleportatsioonis on „liikumine“ kahe
punkti ( A ja B ) vahel alati „sirge trajektoor“, mitte nii nagu klassikalises mehaanikas, kus keha liikumise
trajektoor võib olla peale sirge ka kõver.
Teleportatsioon toimub ( toimib ) ainult hyperruumis. See ei eksisteeri tavaruumis, kus me igapäevaselt
elame.
Teleportreerumised ruumis on samuti ajarännud. Need on ajarännud olevikus, mitte ajas liikumised
minevikku või tulevikku.
Universumis ongi olemas kahte liiki kehade liikumisi. Esiteks need kehade liikumised, mida me
igapäevaselt näeme ja kogeme. See läheb nagu klassikalise mehaanika alla. Teiseks on siis teleportreerumised
ruumis ja ajas. Selle „liikumise“ ilmingud avalduvad pigem kvantmehaanikas, mida me
hiljem käsitleme pikemalt ja põhjalikumalt. Kuid mõlemad mehaanika liigid eksisteerivad ühes ja
samas Universumis.
56