Maailmataju 2.1

jõuda teispoolsusesse. „Matrixis“ kandub tegelane läbi peegli aga „elektroonilisest reaalsusest“
tegelikkusesse. Mõlema filmi korral on näha seda, et peegel osutub kanaliks, mille kaudu tegelane
kandub teise reaalsusesse. „Matrixis“ tegutsev tegelane ei läbi peeglit otseselt, kuid sellel on filmil
siiski otsustav osa. Kuid mõlema filmi kaadrid, mille korral viiakse peeglisse käsi ja sõrmed, on
väga sarnased. Kuid Orpheus paneb kätte Printsessi kindad enne kui ta peegliga mässama hakkab ja
siis torkab oma käed peeglisse, mida filmis visualiseeritakse veepinnana. Kuid „Matrixis“ kleepub
tegelase käsi peegli „elavhõbedase vedelikuga“ kokku, mille tulemusena „peegli aine“ matab üle
kogu tegelase keha olles samal ajal madala temperatuuriga, mis ohustab tegelase südametööd.
Pärast Neo taastumist näitab Morpheus talle seda, et mis on reaalsus ja mis on Matrix. Morpheus:
„Sa näed välja vastavalt oma residuaalsele ( järelejäävale ) enesekujutusele, oma digitaalse mina
vaimsele projektsioonile. Kuidas aga defineerida reaalsust? Kui pead selleks seda, mida tunned,
nuusutad, maitsed ja näed, siis on reaalsuseks elektrilised signaalid sinu ajus. See maailm
eksisteerib ainult neurointeraktiivse simulatsioonina, mida kutsutakse Maatriksiks. Tere tulemast
tõelisuse kõrbe!“
„Orpheuses“ on kasutatavad kindad vahendiks teise reaalsusesse minemiseks. See sarnaneb
võtmega, millega avatakse muidu kättesaamatu uks teise maailma. Ka Neo käsi imbub nagu
klaasjasse kindasse. „Matrixis“ osutub „võtmeks“ hoopis punast värvi pill, mille Neo koos veega
ära joob. Nimetatud punane pill muudab Neo Matrixi reaalsuse eest nähtamatuks – nõrgendades
Neo signaali. Niimoodi toimubki tegelase muutumine. Mõlemas filmis ( „Orpheuses“ ja „Matrixis“
) on stseene, mille korral tegelane ei tee vahet unenäomaailmal ja reaalsusel või siinse ja
sealpoolsusel. Unenäomaailmas peab inimene aktsepteerima oma unenägusid, mida ta parajasti
näeb. Niimoodi vastati Orpheusele, kui ta soovis teada saada, et kas ta näeb und või on ta ärkvel.
Orpheus arvab, et ta siiski magab. Surnutele antakse „Orpheuses“ elu tagasi tingimusel, et nad
kuuluvad Surmale. Nii nad tegelikult ei kuulugi elavate maailma olles oma elu võlgu. See tähendab
seda, et need inimesed, kes elavad, on tegelikult surnud. Filmikunstis on võimalik esitada selliseid
„võimatuid“ reaalsuse aspekte.
„Orpheuse testamendis“ on stseen, kus Cegeste kaob ära ja Poeet küsib: „Kus sa oled?“. Cegeste
vastab: „Teisel pool pilti“. Ka pildipind võib eraldada maailmasid. Eksisteerida on võimalik nii siinkui
ka teiselpool pilti nii nagu siin- ja teiselpool peeglit. Kui „Orpheuse testamendis“ minnakse
teise maailma või tullakse sealt tagasi, siis tegeletakse pidevalt selle esilekutsumise ja
ettevalmistamisega. Cegeste ütleb Orpheusele: „... pealegi, Maa ei ole su kodu...“. Poeet on
minekul, kadumas, lahkumas. Poeeti mängib just Cocteau´ ise isiklikult, kelle üle mõistetakse
kohut. Poeet kohtub ka varasemate tegelastega ja „annab aru“. Kui Cocteau´ filmi parajasti tegi, oli
ta 69 aastane. Messianistlikut „Matrixit“ peetakse 1990-ndate üheks oluliseimaks sci-fi filmiks.
Näiteks väga paljudes internetisaitidel näidatakse või tuuakse võrdlusi Neo ja Jeesus Kristuse
käekäigu üle. „Matrixis“ kasutati ka mütoloogilisi või ka piibellikuid nimesid nagu näiteks
Morpheus, Zion, Nebuchadnezzar jne.
Nii „Matrixis“ kui ka „Orpheuse testamendis“ toimub „teisest maailmast tagasipöördumine“.
Seda võib nimetada ka „phoenixoloogiliseks ülestõusmiseks“. Neo korral saab see alguse siis, kui ta
tapetakse. Kuid ka uksenumber 303 ei ole juhusliku tähendusega. See sümboliseerib kolme päeva.
Pärast „teisest maailmast tagasipöördumist“ on Neo kõikvõimas ja suudab täielikult valitseda
Matrixi üle. Samuti ka Jeesus Kristus oli pärast ülestõusmist võimsam kui ta seda enne surma oli.
Väga sageli omab teine maailm ka teisi reegleid ja ka teistsugust eetikat. Seda näitavad filmid nagu
„Tron“ ( 1982 ) ja „eXistenZ“ ( 1999 ). Inimese seljas oleva „biopordiga“ ühendatakse
„eXistenZ´is“ bioloogiline mängukonsool. Filmis ei ole ära visualiseeritud tegelase teise maailma
minemine. Teine maailm on reaalse maailmaga täpselt samasugune. Mingisuguseid efekte ei esine.
Tegelaste elutegevus on vähenenud. „Tegelasi langeb loogu“. Vahel on selliseid stseene, kus
tegelased mõistatavad selle üle, et kas tegemist on tegelikkusega või ebareaalsusega. Ka filmi
vaataja ei mõista seda, kuid alles filmi lõpus selgub kõik. Näiteks kui tegelasel puudub seljas port,
siis tähendab see eXistenZ´is eksisteerimist. Järelikult eksisteerivad kõik inimesed eXistenZ´is,
kuna meil kõigil puuduvad selja peal pordid. Filmis „Tron“ toimub tegevus arvuti loodud maailmas.
Ollakse pidevalt „arvuti sees“. Oma aja kohta on film „Tron“ visuaalselt absoluutne meistriteos,
kuna 1980-ndate aastate filmitehnika ei ole üldse võrreldav praeguse ajaga. „Arvuti maailmas“
26