Maailmataju 2.1

mõhnkehas, suureneb. Seda on veenvalt näidanud teaduslikud uurimused. ( GEO, 28-37 ).
Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik – nagu üks. Neuronit saab vaadelda
ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju.
Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise
struktuuriga. Kogu närvisüsteem on nagu üks suur infoväli, mis koosneb väga paljudest väikestest
infoväljadest.
2.4 Näide seostest
Tegemist on illustreeriva näitega neuronite omavahelistest seostest. Vaata jooniseid. Siin on näha
seda, et kuidas uued seosed noolte vahel loovad omakorda üha uusi ja uusi seoseid. Olemasolevatest
seostest saab omakorda luua veel uusi seoseid. Seosed loovad uusi seoseid. Niimoodi võib seoste
hulk olla koguni lõpmata palju. Nool sümboliseerib antud juhul ( neuronite vahelist ) seost, ühendust.
On näha ka seda, et kuidas algselt ainult mõnedest seostest tulevad välja veel omakorda tuhandeid
seoseid.
Joonis 8 Seosed tekivad ainult olemasolevatest seostest.
2.5 Teadvuse loome struktuur
Inimese närvisüsteemi struktuur ja inimese keele struktuur on omavahel üsna sarnased. Iga
häälik on seoses mõne kindla tähega. Tähed moodustavad erinevaid sõnu ( termineid ). Sõnad
omakorda aga moodustavad lauseid. Laused moodustavad erinevaid tekste ja kõige tipuks
moodustavad tekstid ühe ( või enama ) loo. Sellist keele ülesehitust on võimalik kasutada
analoogiana ka närvisüsteemi seoste struktuuri olemuse mõistmiseks. Selline analoogia toimib ka
legot kasutades. Legomänguasi koosneb niisamuti paljudest väikestest erinevatest osadest. Kuid
need osad koosnevad veel väiksematest osadest – klotsidest. Puzzle on pilt, mis koosneb samuti
11