Maailmataju 2.1

Sellise valgusolendi juures esineb ka inimese panoraamne tagasivaade elatud maisele elule. See
ilmneb nii negatiivsete kui ka positiivsete surmalähedaste kogemuste korral. Positiivse SLK korral
tunneb inimene tagasivaate ajal oma elatud elust suurt rõõmu:
„Kui ilmus valgus, oli esimene asi, mis ta mulle ütles: „Mida on sul mulle näidata, mida oled sa
oma elu jooksul teinud“? Või midagi selletaolist. Ja kui siis need minevikupildid algasid... Nojah,
ega ma seda valgust tegelikult sel ajal ei näinud, kui tagasivaade kestis. Niipea, kui ta oli mult küsinud,
mida ma olen teinud, ja kui see tagasivaade algas, siis ta kadus, kuigi ma tundsin kogu aeg tema
juuresolekut, et tema juhtiski mind läbi nende minevikusündmuste, ma tundsin tema lähedalviibimist
ja aegajalt tegi ta kommentaare. Ta püüdis mulle nende minevikupiltidega midagi tõestada.
Mitte et ta oleks tahtnud näha, mida ma olen teinud – seda ta juba teadis.“
Surmalähedaste kogemuste ajal kohtutakse ka sugulastega ja sõpradega või teiste hingedega:
„Need olid kõik inimesed, keda olin oma möödunud elus tundnud, aga nad olid lahkunud enne
mind. Tundsin ära oma vanaema ja ühe tüdruku, kellega olin kohtunud koolipõlves, ja palju teisi sugulasi
ja sõpru... Nad kõik paistsid olevat rahul. See oli väga meeldiv, ma tundsin, et nad olid tulnud
minu eest hoolt kandma või mind kaitsma. See oli peaaegu sama nagu oleksin jõudnud koju ja nemad
olid mind seal vastu võtmas ja tervitamas.“
„Mõni nädal enne seda, kui ma oleksin peaaegu surnud, tapeti mu sõber Bob. Sel hetkel, kui ma
väljusin oma kehast, oli mul tunne, et Bob seisab sealsamas minu kõrval. Ma nägin teda oma vaimusilmas
ja tundsin, nagu ta oleks seal, kuid see oli kummaline tunne. Ma ei näinud teda kehalises
olekus.“
6.4 Unisoofia ja SLK erinevused ning sarnasused
Surmalähedastele kogemustele sarnanevad teadvusekaotused esinevad ka hävituslennukite
pilootidel. Need tekivad siis, kui pööratakse või alla poole sööstetakse väga suurel kiirusel. Sellisel
juhul hakkab ilmnema ajule väga suur raskusjõud. Väga kiiret pööret tegevas hävituslennukis tekib
inimesel jõud peast jalgadesse. See tekkiv jõud surub kõike alla. Inimese keha aga hoiab iste
lennukis paigal. Kuid inimese veri voolab sellegipoolest alajäsemetesse ja ka kõhtu. See tähendab
omakorda seda, et inimese pea jääb ilma vereta. Kiire lennu tingimusi jäljendavad tsentrifuugid,
mida erinevad uurijad kasutavad oma erinevates lennulaborites. Sellistes tingimustes uurivad
teadlased raskusjõu mõju inimese ajule. Teadvus hakkab pilootidel korraks kaduma. Kuid enne seda
hakkab veri inimese ajust „ära minema“ ja seejärel nähakse tunnelit. Pärast seda ei saa inimene
enam liikuda ja ta ei taju lõpuks enam midagi. Teadvus kustub. Kuid vere naasmise korral ajju
hakkab inimene tõmblema. Ja siis ilmneb inimesel teadvus. Kõigepealt on inimene segaduses ja ei
mõista olukorda. Inimene suudab lennukit juhtida alles siis, kui tal see segadustunne üle läheb. On
teada seda, et kui inimesed on kaotanud teadvuse, siis nad näevad lühikest unenägu, mis on üsna
kindlakujulised. Nähakse peret või sugulasi ning tuntakse hõljumist. Tuntakse, et ollakse väljaspool
oma keha. Enamasti on tegemist väga meeldiva ja eufoorilise tundega. Need kogemused süübivad
sügavale inimeste mällu.
Sellistel tajudel, mis ilmnevad inimesel surma hetkel, on palju ühiseid iseloomujooni ka Unisoofias
kirjeldatud tundmustega. Need tajuefektid sarnanevad väga nendele kogemustele, mida
kogevad inimesed suremise hetkel. Analoogiaid on välja tuua nii mõnedki taju elemente. Näiteks
aja- ja ruumitaju korral kogeb inimene „surnud olles“ ajatust ja ruumitust. Kuid selline taju element
on ka Unisoofias kirjeldatud. Ajatu ja ruumitu taju tekib inimesel siis, kui ta teleportreerub ajas või
ruumis. Seda kogevad näiteks ajarändurid. Näiteks aega nende jaoks ei ole enam olemas, sest ajas
saab ju liikuda. Tajutakse seda, et Universum on ajatu. Surmalähedaste kogemuste korral kogeb
inimene veel ka kaaluta olekut ja näeb ennast kõrvalt. Unisoofias on aga kaaluta oleku tunnetamine
49