Maailmataju 2.1

võimed. Näiteks kreeka müütides esinev isik nimega Orpheus. Enamasti pajatavad müüdid, et
muusika on jumalikku päritoluga. Sellele leiame tõestust ka keelte ajalugu uurides. Näiteks ladina
verb ''canto'' ( mis tähendab ''laulan'' ) tähendas alguses ''loitsin'', ''nõiun'', ''võlun''. Laulmise kohta
käivat omaette sõna puudub keeltes väga sageli. Selline asjaolu viitab sellele, et laulmisel ja
inimkõnel ei tehtud vahet. Need on kui samased suhtlusvormid. Näiteks eestlased mitte ei laulnud
oma laule, vaid nad ''ütlesid'' oma laule. Ladinakeelne sõna ''dico'' ( mis tähendab ''ütlen'', ''kõnelen''
) tähendas keskajal just laulmist. Muusika abiga väljendab inimene oma tundeid ja muusika abil
püütakse ka neid esile kutsuda. Kütid ja sõdurid on hirmu eemale peletamiseks ja vapruse
näitamiseks laulnud, tantsinud ja mänginud pille. Tants ja muusika on väljendanud peaaegu alati
inimese just õrnimaid tundeid. Näiteks muusika ja tants aitab inimesi erootiliselt üksteisele
lähendada, aitab luua armastust ja esile tõsta inimestes sümpaatia. Muusika hõlmab inimese sellist
vaimset poolt, mida sõnad kirjeldada ei suuda. Nii mõjutab muusika inimese hinge sügavamalt kui
sõnad seda ulatavad. Ka meelelahutusmuusika mõjutab inimese vaimu, mis igapäeva elus rakendust
ei leia ja sisemise tasakaalu saavutamiseks väljapääsu otsivad. Muusikat on peetud rituaalse
suhtlemise keeleks. Selline käsitlus teeb aga inimestevahelise suhtlemise rituaaliks. Läbi selle
inimesed väljendavad ja avastavad ennast, tajutakse enda sügavamat olemust ja käitumise põhjusi.
Inimesed suhestuvad ennast Universumiga ja ka teiste inimestega.
3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Aafrika oli esimene maa, kus hakkasid arenema ja kasvama inimese eellased. Nad elasid seal
umbes kuus miljonit aastat. Selle aja sees ei ole 3,4 miljoni aasta jooksul leitud mitte ühtegi leiutist
või kunstitaiest. Kuid siis järsku peale seda müstilist perioodi on leitud maast kive, mis oli lõigatud
teravaks. See on praeguse aja kõige varasem teadaolev leiutis, mida hominiidid kasutasid 1,6
miljonit aastat.
Inimese loovus arenes välja väga pika aja jooksul. Alguses õpiti tuld tegema ja kasutama.
Seejärel meisterdati igasuguseid ehteid, mida praegusel ajal kogu maailmas maast välja kaevatakse.
Kuid just sümbolite kasutusele võtmist loetakse inimtunnetuse aluseks. Inimasustuse tiheduse
suurenemine võimaldaski sümbolite üha suurenevat levimist.
Kuulsast Lõuna-Aafrika Sibudu koopast on arheoloogid leidnud 70 000 aasta vanuseid
antiloopide püüniseid, oda- ja nooleotsi ( mis olid kaunistatud ) ja „liime“, mis saadi ookriosakeste
kuumutamisega taimevaikudega. Liime kasutati kiviterade kinnitamiseks puuvarte külge.
Seetõttu järeldavadki arheoloogid, et inimese loovus ulatub isegi sadade tuhandete aastate taha.
Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast Blombo koopast on leitud 100 000 aasta vanuseid ehtekunsti ja
kudumise jälgi. Pinnacle Pointis on leitud 164 000 aasta vanuseid kivist tööriistu, mis olid tulega
töödeldud. Neandertallased ilmusid Euroopasse umbes 300 000 aastat tagasi. Just nemad lõid
kasetohuvaigust liimi umbes 200 000 aastat tagasi. See liim võimaldas puuvarte külge kinnitada
kiviterasid.
Inimese evolutsiooni käigus on aju üha enam kasvanud. Näiteks eellase ajus oli olemas 100
miljardit neuronit umbes 100 000 aastat tagasi. Kuid seoseid neuronite vahel oli loomulikult
mitmeid kordi veelgi rohkem kui neuroneid endeid. Koos aju suurenemisega suurenes ka
prefrontaalne ajukoor. See on ajupiirkond, kus luuakse väga keerulisi ühendusi.
Esimesed kujutised tekkisid umbes 40 000 aastat tagasi. Nende kujutiste täpset tekkimise aega ei
ole kahjuks teada. Neid esimesi kujutisi peetakse tänapäeval kunstiks. Nende kujutiste valmimise
aeg jääb vanema kiviaja ( ehk paleoliitikumi ) hilisemasse ajajärkku. Kuid enne seda ajajärku oli
toimunud ini- meste eellaste väga pikk areng. Inimeste eellased olid hakanud kõndima kahel jalal
umbes 4 miljonit aastat tagasi. Kuid esimesed algelised tööriistad ilmusid umbes 2 miljonit aastat
tagasi. Tänapäeva inimesega sarnased olendid elasid juba nooremas paleoliitikumis. Neid
nimetatakse kromanjoonlasteks, keda liigitatakse tänapäeva inimesega täpselt samasugusesse
bioloogilisse liiki – homo sapiens sapiens. Nende ajutegevus ja ka keeleoskus sarnanesid tänapäeva
16