Maailmataju 2.1

näitab ε seda, et mitu korda käivad liikuvad kellad aeglasemalt paigalseisvatest kelladest. Viimasest
seosest ongi näha seda, et mida väiksem on d väärtus, seda palju suurem peab olema ε väärtus.
Näiteks kui d on „lõpmata väike“ ( d → 0, d ≠ 0 ), siis ε peab olema „lõpmata suur“. Sellisel juhul
on kosmoselaeva X suhtes kosmoselaeva Y aeg lõpmata kiirenenud. Kosmoselaeva Y suhtes on
kosmoselaeva X aeg lõpmata aeglenenud. See tähendab ka seda, et 3,1199041 * 10 17 m vahemaad
ruumis ( kahe ruumipunkti vahelise kauguse ) läbib kosmoselaev X lõpmata väikese ajaga (
omaajaga ). Kui aga keha liigub ühest ruumipunktist teise lõpmata väikese ajaperioodi jooksul, siis
tegemist ongi juba teleportatsiooni ilmnemisega.
Aja lõpmata aeglenemist võib mõista kui aja peatumist ehk aja „kadumist“. Selline asjaolu
ilmneb ainult mustade aukude ( taevakehade ) tsentrites ja valguse kiirusega liikumisel ( või selle
„ületamisel“ ). Järelikult aja kadumise korral kehad teleportreeruvad. See on võimalik ainult
hyperruumis, sest seal ei ole aega ( ega ruumi ).
Kosmoselaevade X ja Y aegade erinevusi tingib tegelikult kaks asjaolu, mida peab arvestama:
aja aeglenemine ( või aja kiirenemine ) ja kosmoselaevade „omaaegade kestvus“. Kui üks neist
kahest asjaolust on võrdne nulliga ( s.t. aja lõpmatu aeglenemine või kiirenemine; või omaaja
puudumine ), siis kosmoselaevade X ja Y aegade erinevusi ei teki.
Kõik eelnev oli inertse massi korral, sest liikuv kosmoselaev on kui „inertne mass“. Järelikult
peab kõik see kehtima ka raske massi korral, sest kosmoselaev on ka kui raske mass. See tähendab
sisuliselt seda, et teleportatsioon ilmneb siis kui keha liikumiskiirus on võrdne valguse kiirusega
vaakumis või ületab seda kiirust, mis on loomulikult teadagi võimatu. Kuid keha teleportatsioon
ilmneb ka siis, kui keha satub ( näiteks ) musta augu Schwarzschildi „pinna sisse“, sest seal ei ole
enam aega ega ruumi.
See kõik tõestab seda, et hyperruumis „liikudes“ kehad teleportreeruvad, sest „seal“ ei ole enam
aega ega ruumi.
1.2.5.2 Teleportmehaanika algmed
Ruumi kadumine väljendub selles, et keha liikumine ei ole pidev. Keha ei läbi „liikumisel“ kõiki
ruumipunkte oma liikumistrajektooril. Keha liikumine ei võta enam ruumi – liikumistrajektoor puudub.
Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruumis
( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka.
Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis.
Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja
ajas nö. „üleminekuga“ ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjooneliselt
kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A
punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liikumisega
punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees. Et aga jõuda punkti B, peab
siis vastavalt tõkkele sellest mööda minema.
Kui aga aja ja ruumi dimensioonid puuduvad, siis keha M liikumine ei võta enam aega. Liikumi-
54