Maailmataju 2.1

Toome veel ühe näite. Kui inimene on tarvitanud palju alkohoolset jooki, siis on inimene ka joobes
seisundis. Rahvakeeli öeldes on inimene purjus. Kuid see seisund sarnaneb sellega, kui inimene
on kaine, kuid pöörleb ümber oma kujuteldava telje nagu seda teevad taevakehad. Ja seda kiiresti,
palju kordi. Kui inimene ei pöörle enam, on tekkinud seisund tõepoolest sarnane joobes seisundiga.
Seda võib igaüks ise järele proovida. Need erinevad tajud väga sarnanevad üksteisele, kuid ei ole
täpselt üks ja see sama. Need on analoogid üksteisele.
2.5 Toime ja mõju
Unisoofias käsitletakse erinevaid tajufunktsioone ( tunnetuse aistinguid ) sellistena, kuidas need
mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tulevad
võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida inimene
tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neurofüsioloogiat
) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõjumis
mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsioonide
( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda
kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile.
Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda,
kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on
nägemisvõime. Kuidas aga toimib nägemine bio-organismis, on aga omaette küsimus. Valguskiirguse
toimel tekivad silma võrkkestas keerulised fotokeemilised protsessid, millest tekkinud
närviimpulsid kanduvad närvikiudude kaudu ajukoore kuklapiirkondadesse ning sellega seoses
tekib nägemisaisting – me näeme valgust, selle muutusi. Selline oleks siis lühike kirjeldus nägemise
toimimisest elusorganismis. Aistingute neurofüsioloogia kohta vaata järgmist paragrahvi.
Toome välja veel ühe näite – alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele.
Olemas on inimeste seas üsna levinud arusaam, et isegi mõõdukas alkoholi tarbimine ei kahjusta
inimese enda tervist – veel vähem aju. Selline väga levinud arvamus on tegelikult väga ekslik, sest
alkohol pidurdab inimese ajukoore tööd. Alkohoolsed joogid pärsivad aju pidurdusmehhanisme,
mis on muidu suunatud ajukoorest koorealustele. Niimoodi võib inimene väga kergesti kaotada
enesekontrolli, sest selle pidurdusmehhanism ajus on ju alkoholi poolt aga pärsitud. Joobes inimene
ei taju ümbritsevat keskkonda adekvaatselt ja vastavalt sellele võib ta reageerida ümbruskonna
suhtes üsna vastutustundetult. Inimene muutub üsna emotsionaalseks ja kasvab inimese füüsiline
aktiivsus. Aju koorealune piirkond on väga aktiivne. Joobes inimesel kasvab meeleolu märgatavalt,
kuid kriitika enda suhtes on tublisti vähenenud. See kõik tähendab seda, et aju pidurdus on palju
vähenenud. Joobes isiku seisundi füsioloogilised nähud on tegelikult üsna halvas seisus, sest
psüühilised protsessid ei ole enam tasakaalus - nende reaktsioonid on halvenenud, puudub selge
kriitilisus ja täpsus. Psüühilised protsessid on häiritud ja hüppelised. Selles seisnebki inimese kogu
näiv heaolu. Inimene, kes on tarvitanud alkoholi, arvab endas olevat hea tajumis-, reageerimis-,
mõtlemis- ja suhtlemisvõime. Kuid objektiivselt see tegelikult nii enam ei ole. Niisugune enese
petmine ongi alkoholi tarbimise üks tagajärgi. Muutuvad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning ei
osata õigesti tõlgendada sotsiaalseid mustreid. ( Bachmann ja Maruste 2003, 128 )
2.6 Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajudele
Kui inimene on janune ja näljane, siis sellise perioodi alguses esineb väga suur tundlikkus toidu
ja joogi vastu. Esineb valikuline tõlgendamine ja hiljem toimub lävede kasvamine. Tundlikkus
suureneb inimesel ka valu ja hirmu korral, kuid seda ainult siis, kui ärritaja esineb ootamatult või
täpse ja kiire taju abil väldib inimene ebameeldivat mõju. Mingisuguse valu ennustamine vähendab
7