Maailmataju 2.1

1.8.2 Religioon raudse eesriide taga
Läbi inimajaloo jooksul on esinenud nähtused, millel on inimestele sügavalt ühiskondlik ja
religioosne mõju. Tegemist on pealtnäha üleloomulikke ja kohati ( tänapäeva mõistes )
naeruväärsete nähtustega, mille korral on inimesel kontakt Jumala, ingli või mõne prohvetiga.
Järgnevalt vaatamegi põgusalt selliseid juhtumeid lähemalt, mis inimajaloos on aset leidnud. Kuid
peab mainima veel seda, et järgnevalt välja toodud juhtumid on ainult väike osa miljonitest teistest
samalaadsetest juhtumitest.
Üks Walesi 165 aasta vanuse kiriku seinad hakkasid ükskord lagunema. Kuna laguneva kiriku
remontimiseks ei olnud raha, otsustasid siis linnavõimud selle vana kiriku sulgeda. Kuid siis toimus
„ime“. Kiriku seinale ilmus Kristuse kuju siis, kui peeti jumalateenistust. Kristusel olid silmis
pisarad ja peas ehtis teda okaskroon. Kõik, kes olid kohal, nägid seda imelist vaatepilti oma enese
silmadega. See juhtum on dokumenteeritud. Inimesed said aru, et selline märk tuleb „kõrgemalt
poolt“. Niisiis eraldasid kirikuvõimud ja valitsus koguni 600 000 naelsterlingit selleks, et kirikut
reustaureerida ja sooritada ka täielik kapitaalremont. Kui uurida teiste maade ajalugu ja statistikat,
siis tuleb välja see, et sellised ilmutised ilmnevad palju kordi paljudes maades. Sellise sarnase looga
on toimunud ka teistes maades. Näiteks Kansase osariigi linnakeses. Seal tekkis ühe arsti kabineti
klaasuksele äkki Neitsi Maarja pilt. Kuju oli umbes 70 cm kõrgune. Kujutise tekkimine näis olevat
üleloomulik, sest see oli klaasi sees nii nagu putukas võib olla merevaigutükis. Nii oli pilt sarnane
hologrammiga, mida ei olnud võimalik maha pesta ega kraapida. Jumalaema kujutis aga meelitas
kohale sadu palverändureid. Kuid Kanadas leidis aset kolmas juhtum. Uus-šotimaa provintsis tekkis
Tim Hortoni kohviku seinale Kristuse kujutis. „Kahtlemata on see Tema“, räägivad kohalikud
elanikud. „Kui seda vaatan, hakkavad sipelgad mööda selga ringi jooksma.“ Selle ilmutise kohta
midagi mõistlikku seletust anda ei osanud mitte ükski kiriku tegelane. Neil on hoopis küsimused:
„Millele soovib meie Lunastaja selliseid imesid sooritades küll meie tähelepanu juhtida?“.
Teadlased ja kirikuisad on hämmastunud Itaaliast pärit nunna üle, kellel esinevad imepärased
võimed. Ta tervendab haigeid, suudab õhku haihtuda, kahestuda ja ühe korraga ilmuda kahte paika.
Nunn oli ka üsna eakas – koguni 96 aastane. Dr. D. Lauro, kes uurib paranormaalseid nähtusi,
räägib: „Ta on erakordsete võimetega naine. Nägin oma enda silmaga, kuidas ta õhku tõusis. Nunn
ravib haigeid lihtsalt käepuudutuse abil nii nagu seda tegid suured pühakud ja Jeesus. Samuti on ta
võimeline viibima ühel ja samal ajal kahes teineteisest kaugel asuvas paigas. Usupühade ajal
tekivad tema vasemale käele verevalumid, mis meenutavad põletushaavu. Vahel hakkavad need
veritsema aga kaovad pärast pidustusi jäljetult.“ Nunnal ei ole need võimed tal sünniga kaasa
tulnud. Ta olevat sündinud Hispaanias ja oli lapsena väga nõrk ja haiglane. Kuid oma hädadest
vabanes ta aga väga kiiresti kui ta 1940. aastal Itaaliasse elama läks. Seal ühines ta kloostriga.
Naisele ilmutas ennast Jumalaema ja seda rohkem kui üks kord. Ta käskis nunnal luua enda kloostri
Perugia linna lähedale. Lihtne naine ei uskunud selle plaani teostumist. „Kõrgemad jõud“ suunasid
teda vastava plaani teokssaamise teele. Juba kloostri valmimise järgnenud ööl ilmnesid nunna
erakordsed võimed. Ja sellest ajast alates on nunn ravinud tuhandeid haigeid nii kehaliselt kui ka
vaimselt.
Seda, et mis juhtus laupäeval 9. detsembri 1531 hommikul Mehhikos illustreerib samuti kõike
eelnevat kulminatsiooni. See juhtum mõjutas ühiskonda üldiselt ( globaalselt ) ja puudutas vaimselt
väga palju inimesi. Kuid juhtum jättis ka materiaalseid jälgi, mida nähakse kuni tänapäevani. See on
kujunenud ka paljude inimeste jaoks austusobjektiks.
Mexico City lähedal asus Tlaltelolco kirik, mille poole jalutas üks asteek hispaaniakeelse nimega
Juan Diego, kes oli 57 aastane ja nahuatl´i keeles tähendas tema nimi Laulvat Kotkast. Teel kiriku
poole pani ilus lindude laulukoor ta äkki paigale tarduma. Käes oli peaaegu talvine aastaaeg. Õhk
oli jääkülm. Sellisel aastaajal ja sellise ilmaga ei laula mitte ükski lind. Kuid ometi kuulis ta imeilusat
laululinnu häält, mis ka äkki kustus. Juan Diego kuulis äkki tema nime hüüdvat naise häält,
mis tuli eemalolevast künkatipust. Antud küngas oli jäises udus või pigem nagu säravas pilves. Kui
34