Maailmataju 2.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/SevenWondersOfTheWorld.png<br />
3.3 Psüühika ja kultuur<br />
Eesti teadlane Juri Lotman andis meile üsna lihtsa kultuuri definitsiooni: ''kultuur on kõik see,<br />
mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse''. Järelikult mõistetakse<br />
kultuuri all informatsiooni, mis ei anta edasi geneetiliselt. Kuid see tähendab ka seda, et kultuuri ei<br />
oma ainult inimene. Näiteks omab kultuuri ka paljud laululinnud. Need linnud ju õpivad linnulaulu<br />
selgeks seal, kus nad parajasti üles kasvavad. Kuid see järeldub Lotmani kultuuri definitsioonist.<br />
Kuid laululindudel esineb ainult üks oskus, mida antakse edasi põlvest põlve just õppimise või<br />
matkimise teel ja ei ole seotud geneetikaga. Kuid näiteks inimahvidel on selliseid mittegeneetikast<br />
tingitud oskusi juba palju rohkem kui laululindudel. Näiteks vabas looduses elutsevatel šimpansidel<br />
esineb juba umbes paarkümmend erinevat oskust, mis ei ole geneetilise päritoluga. Neid oskusi või<br />
käitumisviise antakse karjas edasi õppides ja teisi jäljendades. Kuid ega kõik šimpanside<br />
kogukonnad ei ole kultuuriliselt ühesugused. Näiteks Aafrika šimpanside kogukonnad erinevates<br />
paikades on kultuuriliselt erinevad. Seda näitab šimpanside poegade hoolitsemine, nende<br />
omavaheline suhtlemine, suhtlemiseks märkide kasutamine ja tööriistade valmistamine.<br />
Inimeste kultuurid on loomade omast tunduvalt keerulisemad ja loomult teistsugusemad. Näiteks<br />
ainult inimesed kasutavad keerulist märkide süsteemi. Keel ehk märkide süsteem on ka peamine<br />
jõud, mis kannab edasi inimkultuuri. Kuid geenidega antakse edasi pärilik informatsioon. Samas<br />
kasutavad sümboleid ka gorillad ja šimpansid. Need inimahvid on inimese kõige lähedasemad<br />
sugulased. Kuid paarsada viipekeele märki on neist võimelised omandama ainult andekamad. Need<br />
märgid tähendavad mingeid asju või mõisteid. Nad peaksid oskama neid mingites konkreetsetes<br />
situatsioonides ära kasutama.<br />
Kultuur mõjutab inimese psüühikat. Seda on eriti hästi näha siis, kui inimene ei ole kokku<br />
puutunud keelega ja on üles kasvanud ilma keelt tundmata. Kuid sellist katset ei tohi paraku keegi<br />
korraldada, sest see pole kuidagi eetiline. Kuid maailmas on olemas juhtumeid, mille korral on<br />
inimlapsed üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata. Ajalugu teab jutustada umbes 50 piisavalt<br />
hästi kirjeldatud juhtu- mit. Inimkeelest puudu jäänud laste psüühika olid väga kahjustada saanud.<br />
Näiteks keele puudumise tagajärjel jääb inimene ilma sellisest informatsioonist, mis<br />
inimühiskonnas on muidu saadaval just keele vahendusel. Keele puudumine kahjustab äärmiselt<br />
tugevalt just inimese vaimset arengut. Sellepärast, et just keele abil saab kujuneda inimese mälu,<br />
mõtlemine ja ka teised püühilised funktsioonid.<br />
Üks legend jutustab Egiptuse valitsejast Psammetih Esimesest, kes elas umbes 7. sajandil eKr.<br />
Valitseja soovis teada, et missugune keel on maailmas kõige vanem. Kuid selle teada saamiseks<br />
teostas ta ühe eksperimendi. Ta lasi kaks vastsündinud last toimetada ühe karjuse onni. Lastega ei<br />
tohtinud mitte keegi kõnelda. Kaheaastastena ütles üks neist lastest oma esimese sõna ''bekas'', mis<br />
tähendas früügia keeles leiba. Ja niimoodi arvaski valitseja früügia keele kõige vanemaks keeleks.<br />
Kuid antud katse tulemust pisut kaheldakse. Sellegipoolest arvatakse, et see oli üks esimesi<br />
psühholoogilisi katseid ajaloos.<br />
Lõuna-Prantsusmaa väikeses Saint-Sernini külas esines 1800. aastal üks kummaline juhtum.<br />
Küla elanike põllumaadel kiskus maa seest välja juurikaid 11-12-aastane poiss, kellel ei olnud<br />
riideid seljas ja juuksed olid väga pikaks kasvanud. Poiss püüti otsekohe kinni. Hämmastuseks ei<br />
osanud poiss üldse kõnelda. Ta näitas huvi üles ainult toidu vastu. Teda ei huvitanud see, et mis<br />
paikades ta normaalset elu elada saaks. Riideid selga panna talle ei saanud, sest ta rebis need kohe<br />
lõhki. Külaelanikud viisid poisi kummalise käitumise pärast Aveyroni linna. Poisile anti ka nimi,<br />
milleks sai Victor. Teda hakkas hoolit- sema arst, kelle nimi oli Jean-Marc Gaspard Itard. Arst<br />
püüdis poisile õpetada inimeste kombeid ja inimkeelt. Seda tehes püüdis ta olla väga kannatlik.<br />
Kuid Victor ei suutnud inimkeelt ära õppida, isegi kõige lihtsamaid kõneliike. Poiss keeleliselt ei<br />
19