Maailmataju 2.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste<br />
funktsioonidega nagu näiteks integreerimise ja ennustamisega. Näiteks neuronite rütmilised<br />
võnkumised kontrollivad aju neuronaalset erutatavust. Pealegi neuronite rütmilisi võnkumisi<br />
nimetatakse neuroteaduses ostsillatsioonideks. Näiteks ostsillatsioonid mõjutavad seda, et kuidas<br />
võnkuvad neuronid võtavad vastu sisendit. Ka aju poolt tehtavad ülesanded ja selle seisundid on<br />
seotud aju enda rütmide mustriga. See tähendab näiteks seda, et rütmid, mille sagedused on üsna<br />
suured, toimuvad järjepidevas mooduses. See aga annab võimaluse kiiresti reageerida keskkonnast<br />
tulevatele ärritajatele. Kuid sellised rütmid, mis on küllaltki madalate sagedustega, toimuvad aga<br />
just rütmilises mooduses. Keskkonnast võivad ärritajad saabuda just rütmiliselt. Ja seetõttu on<br />
võimalik neid paremini töödelda just aju rütmilises mooduses. Kuid võnkumised ehk<br />
ostsillatsioonid eksisteerivad ka ajukoores. Näiteks neuronite gammasageduslik aktiivsus esineb<br />
kogu ajukoores ehk korteksis. Seda võimaldavad kindlat liiki vaheneuronid, mis on pidurdava<br />
toimega. Kui esineb puhkeseisund, siis võnguvad korteksi neuronite aktiivsused väikeste<br />
sagedustega. Nad impulsseerivad umbes iga 10 sekundi tagant. Neuronite võnkesagedused, mis<br />
vastavad aga sisendile, suurenevad. See aga panebki tööle pidurdavad vaheneuronid, kuid need<br />
neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast<br />
sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem<br />
aktiivsemateks, mille tagajärjel ka pidurdavad vaheneuronid muutuvad vähem aktiivsemateks. Kuid<br />
see omakorda võimaldab aga sisendi neuronitel uuesti tugevasti aktiveerida, sest nad võtavad vastu<br />
sisendit. Selline protsess kordubki kogu aeg uuesti. Seda peetakse gammasageduslikuks<br />
võnkeprotsessiks sagedusel 40-80 Hz.<br />
Kuid elektrostaatikas uuritakse muutumatuid liikumatute laengute välju. Muutumatud väljad ja<br />
neid põhjustavad laengud ei saa eksisteerida teineteisest lahus, ajas muutuvad väljad aga võivad<br />
olemas olla sõltumatult neid tekitanud laengutest ja levida ruumis elektromagnetlainetena. See on<br />
füüsika tõsiteaduslik fakt. Elektromagnetlained kannavad edasi energiat. Näiteks energia saadakse<br />
Päikeselt elektromagnetlainetena ehk valguslainetena ja selle arvel eksisteerib kogu maapealne elu.<br />
See on ka energia, mis paneb kõlama raadiovastuvõtja, tuleb ülekandejaamalt<br />
elektromagnetlainetena jne. Need faktid näitavad seda, et energia kandjaks on väli.<br />
Inimese aju kliinilise ja bioloogilise surma korral muutuvad ajus olevad elektriväljad ( nende<br />
potentsiaalid ). See esineb tegelikult ka elava aju korral. Ajus ei ole muutumatuid välju, vaid seal<br />
eksisteerivad ajas muutuvad väljad. Näiteks ajusurma korral muutub aju üldine keemiline tasakaal<br />
ja sellest tulenevalt muutuvad ka ajus olevate elektriväljade potentsiaalid. Kuid näiteks elava aju<br />
korral esinevad neuronite perioodilised aktiveerimised. Selline füüsikaline tingimus ( muutuvad<br />
väljad on võimelised eksisteerima ilma neid tekitavate laengute olemasoluta ) on inimese aju korral<br />
täidetud, milles kahelda ei ole võimalik. Näiteks on seda näha inimese aju surma korral.<br />
3.1.3.4 Aju võnkeringiefekt<br />
Elektromagnetismi õpetusest on teada, et piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise<br />
tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Kuid ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb<br />
järelikult kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi<br />
detailide sisemusse. Võnkeringideks nimetatakse pendlilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,<br />
mille võnkesagedus on määratud süsteemi omadustega. Lühidalt öeldes on võnkering<br />
elektromagnetismi õpetuse järgi induktiivpooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Üldteada on<br />
seda, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja see muutuv magnetväli tekitab omakorda jälle<br />
elektrivälja jne jne. Niiviisi on elektriväli ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ja nad<br />
moodustavad kokku ühtse elektromagnetvälja. Elektromagnetväljad võivad aga eksisteerida<br />
elektromagnetlainetena. See tähendab seda, et muutuvad väljad hakkavad lainena edasi levima.<br />
Inimese peaaju läbib sekundis miljoneid närviimpulsse. Need impulsid tekitavad ümber pea<br />
elektrivälja, mille tugevust mõõdetakse elektroentsefalograafiga. Sellega saadud graafikut<br />
nimetatakse elektroentsefalogrammiks ehk lühidalt EEG-ks. Närvirakkudes tekivad elektrilised<br />
võnkumised. See tähendab seda, et ajus on neuronite aktiivsused, mis korduvad teatud ajavahemiku<br />
82
Change language