15.09.2015 Views

Maailmataju 2.1

  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Joonis 4 Inimese närvirakkudevaheliste seoste areng: seosed sündimisel ( a ), 3. elukuul ( b ) ja 15. elukuul (<br />

c ).<br />

( Uljas ja Rumberg 2002, 40 )<br />

2.2 Seoste põhiolemus närvitegevuses<br />

Närvierutus liigub närvikoes elektrilise signaali ( impulsi ) abil ühest neuronist teise – mööda<br />

neuronite sünapse ja aksoneid. Kui see erutus jõuab närvirakku, siis muutub närviraku potentsiaal<br />

rakumembraanis. Elektriline erutus, mis liigub närvikoes ringi, omab peale ''energiat'' ka ''infot''<br />

välisärritaja mõju kohta. Neuronite ümbruses olevad väljad on samas ka kui ''infoväljad'', sest peale<br />

''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi<br />

väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks<br />

kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite<br />

võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole<br />

lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud<br />

arusaam, et igasugusel ''mälestusel'' või ''teadmisel'' on koes oma kindel neuron või neuronite<br />

võrgustik. Mõned neuroloogid on arvamusel, et kui inimene teab näiteks oma enda vanaemast, siis<br />

selle kohta on tal olemas neuronid peaajus. Just niimoodi ilmnebki neuroni kui infovälja olemus.<br />

Närvirakk ehk neuron omab infot millegi või kellegi kohta.<br />

Järgnevalt vaatame lihtsalt ühte keemilist võrrandit:<br />

See keemiast tuntud võrrand näitab raua roostetamist niiskes õhus. Rooste põhiliseks<br />

komponendiks on diraudtrioksiid. Siin on näha seda, et ühe aine liitumisel teise ainega põhjustab<br />

kolmanda aine tekkimise. Sellisest seaduspärasusest on võimalik luua neuroteaduses analoogia<br />

mõistmaks loome protsesside olemusi inimajus. Täpsemalt öeldes sarnaneb ülaltoodu neuronite<br />

vahelise seosega, mida me nüüd lähemalt vaatamegi.<br />

Kujutame nüüd ette seda, et meil on kaks neuronit. Neuronit on võimalik vaadelda kui infovälja<br />

närvisüsteemis. Oletame seda, et esialgu ei ole need neuronid omavahel ühenduses. Sellisel juhul on<br />

6

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!