Maailmataju 2.1

Kuid antud looga väga sarnaseid juhtumeid on esinenud ka Piiblis. Näiteks Vanas Testamendis
ilmutas Maarjale ennast Jumala ingel, kes ütles: „Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!“.
Ehmunud Maarjale ütles ingel: „Ära karda, Maarja, sest sa oled armu leidnud Jumala juures! Vaata,
sa saad käima peale ja tood ilmale poja ja paned Talle nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ning
Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks ja Issand annab Talle Tema isa Taaveti trooni ja Ta
valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning Tema valitsusele ei tule otsa!“.
Kuid sel ajal ei olnud Maarja veel abielus, vaid ta oli Joosepiga kihlatud ja seetõttu olid nad
kokku elama jäänud ja loonud ühise kodu. Maarja oli seepärast väga mures ja küsis inglilt: „Kuidas
see on võimalik, kuna ma ei ole abielus?“ Seepeale vastas ingel: „Püha Vaim tuleb su peale ja
Kõigekõrgema vägi varjab sind. Seetõttu ka laps, kes sulle sünnib, on püha – Jumala Poeg!“.
Maarja vastas ingli sõnadele: „Vaata, siin on Issanda ümmardaja, sündigu mulle sinu sõna järgi.“
Seejärel kadus ingel Maarja silmade eest.
Kui aga Joosep sellest kõigest teada sai, otsustas ta Maarja salaja maha jätta. Ta lihtsalt ei
soovinud Maarjat avalikult häbistada. Selliste kavatsuste peale ilmutas Joosepile unes Issanda ingel,
kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta
kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned Talle nimeks Jeesus, sest Tema
päästab oma rahva nende pattudest!“.
Kuid „inglite“ ilmutusi on esinenud ka mujal Piibli lugudes. Näiteks Jeesuse sünni ööl olid
Petlemma lähedal mõned karjased väljas oma karja juures. Nende ette ilmus äkitselt ingel, kes
sõnus: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, sest
teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus! Ja see olgu teile tunnuseks:
te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!“. Pärast seda täitus taevas „säravvalgete“ inglitega, kes
laulsid: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kelledest Temal on hea meel!“.
Hiljem näevad karjased, et Poja Jeesuse sünd teostub väga tagasihoidlikus kohas – nimelt
loomalaudas. Sellest rõõmsast uudisest said esimestena teada lihtsad inimesed – karjased, mitte aga
rikkad ega ülikud. Inglite kadumise järel ütlesid karjased üksteisele: „Läki nüüd Petlemma ja
vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada andnud!“.
Eespool kirjeldatud valdavalt religioossetel nähtustel peab olema inimühiskonnas mingi põhjus
või „missioon“. Seda näitab ainuüksi juba nende nähtuste mõju inimestele ja inimkultuurile
tervikuna. Kahtlemata olid sellised kirjeldatud sündmused kunagi olemas, mis kirja teel on jõudnud
tänapäeva inimestele. Kuid probleem seisneb selles, et kuidas selliseid nähtusi õieti tõlgendada.
Seda aspekti, et miks need nähtused inimühiskonnas aset leiavad, hakkamegi järgnevalt läbi pika
disskussiooni lahti harutama.
Oleks loogiline, et kui maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi inimkonna, pidi see ka inimkultuuri kuidagi
moodi mõjutama. „Inimesed on ju nende lapsed“. Maaväline ülitsivilisatsioon mitte ainult ei
loonud inimsoo oma geneetiliste manipulatsioonide tulemusena, vaid kindlasti ka vormib inimkultuuri
– ja seda igas mõttes. Nüüd vaatamegi seda asjaolu lähemalt.
Kogu maailma religioonides eksisteerib tegelikult ainult üks Looja. Sellele Loojale on antud
religiooni ajaloo jooksul erinevaid nimesid nagu näiteks Brahman, Ahuramazd, Jahve,
Kõigevägevam, Looja, Isa, Allah, Jumal jne. See tähendab ka seda, et maailmas on olemas
tegelikult ainult üks religioon, sest kõikidel suurematel ja tuntumatel religioonidel maailmas on
jumaliku päritoluga ja nende põhitõed on enamasti ühesugused. Seega kõik maailma usundid
esindavad tegelikult ainult ühte religiooni, mida Jumal on inimkonnale õpetanud. Maailmas on väga
palju erinevate nimedega religioone ja prohveteid, kuid kõik need on ühe Jumala õpetuse erinevad
osad. Nende õpetuste järgi püüab Jumal inimkonda vaimselt täiustada. Usundisüsteemide õpetuste
abiga on inimkond ( vähemalt püüdnud ) liikuda suurema ühtsuse ja kõrgema tsivilisatsiooni arengu
poole. Inimkonna ajaloo jooksul on toimunud nii väiksemaid kui ka suuremaid erinevate rahvaste
liite. Näiteks elukorralduselt on erinevad kogukonnad ühinenud küladeks, alevikeks, linnadeks,
riikideks, rahvasteks, impeeriumideks, riikide omavahelisteks liitudeks, kuni tänapäevaste
rahvusvaheliste organisatsioonideni välja. Tänapäeval elab planeet Maal umbes seitse miljardit
inimest. Kõik need Maal elavad inimesed kuuluvad inimkonda kui inimtsivilisatsiooni hoolimata
inimese rassist, nahavärvist, soost, etnilisest päritolust, keelest või kultuurist. Inimkonna ajaloo
36