Maailmataju 2.1

luua Maal lausa uusi liike – ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime
sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge. Tõsi, need ei kuulu liigi kui mõiste ja tähenduse alla. Kuid
see näitabki seda, et uue liigi loomine Maal pole tegelikult mägede taga. Maailma esimene imetaja
klooniti juba aastal 1997. Selleks oli siis lammas nimega Dolly. Pole raske ega vale ette ennustada,
et inimese kloonimine ei ole enam väga kauges tulevikus. Kloonimine põhineb geneetikal ja
geneetika põhineb pärilikkusel, mis esineb elusolenditel. Näiteks lapsed on oma vanemate sarnased,
loomad sigitavad järglasi, kes on nendega sarnased ja seemnetest kasvavad taimed, mille õied ja
viljad sarnanevad sellega, millelt seemned pärit on. Selle sarnasuse põhjustavad geenid, mida
pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Näiteks lapsel võivad ilmneda ema näojooned, võimed ja
kombed ka sellisel juhul, kui ta ei ole oma ema kunagi näinud. Spermatosoid kannab endas kõiki
pärilikke sarnasusi põhjustavaid tegureid. Inimene on kasutanud teadmisi pärilikkusest juba väga
pikka aega. Näiteks vanad Hiina allikad väidavad, et peaaegu kuus tuhat aastat tagasi aretati
paremaid riisisorte ristamise ja valiku teel. Umbes 4000 aastased ( enne meie ajaarvamist )
Babüloonia kivitahvlid näitavad hobuse viie põlvkonna sugupuud, mis kujutab pea ja laka tunnuste
pärilikkust.
1.5 Inimloomuse tegelikud tahud
„Maa evolutsioon on areng piina,
kurbuse, patu, kannatuse ja füüsilise
surma illusiooni kaudu.“
UFO
Tänapäeva inimühiskonna üldise õiguslikku elukorralduse kohta on tehtud palju teaduslikku
uurimustöid. Loogiline on eeldada, et selline inimühiskond, mis esineb tänapäeval, on arenenud
pika evolutsiooni käigus ja seega näitab ka praegune inimühiskond üldises mõttes minevikus
esinenud õiguslikke elukorraldusi. Inimühiskonna üldist õiguslikku elukorraldust näitab näiteks
ühes uurimustöös tehtud järeldused ( CICD kolledži õpilase Mery Kodavere uurimustöö ), mida
järgnevalt esitame.
Igal aastal sureb toidu kätte 2,6 miljonit last, kes ei ole elanud kauem kui 5 aastat.
Inimeste orjapidamine oli sajandeid tagasi ( kuid kestis ise sajandite jooksul ) väga üldlevinud.
Tänapäeva õiguslik kord on selle juba ammu ära keelanud ja näidanud selle inimõiguste ränga
rikkumisena.
Võim ühiskonnas on paraku rikaste käes. Näiteks maailma kogusissetulekust kolm neljandikku
on lausa 20% rikkamate inimeste käes. Kuid väga vaesest rahvastikkust umbes 40% on sellest (
maailma kogusissetulekust ) aga ainult 5%. 41 kõige vaesemal maal elab kokku umbes 567 miljonit
inimest. SKP on seitsmel maailma kõige rikkamal inimesel suurem kui on nendel 567 miljonil
inimesel kokku.
Väga paljud maailma riigid on hädas Maailmapanga ja IMF võetud laenudega. Näiteks
arengumaad on kohustatud laene tagasi maksma palju suuremas rahaväärtuses kui laenu üldse võeti.
Näiteks ühe dollari väärtuses laenu peab tagasi maksma 25 dollarit. Laenude tagasimaksmine
kahandab väga tugevalt kulutusi riikide hariduse ja meditsiini vallas.
Raha, mida oleks pidanud kulutama hariduse ja meditsiini peale, kasutatakse aga hoopis riikide
sõja pidamiseks. Maailmas on 121 miljonit last hariduseta ja maailmas elab umbes 1,1 miljardit last,
kes elavad väga suures vaesuses.
Maailma kaubanduses toimub ebavõrdne vahetus. See tähendab seda, et rikkad maailma maad
müüvad oma enda odavaid tooteid kallimalt maha ja samas ostavad kalleid tooteid odavamalt.
Arengumaad ei suuda tootmises võistelda USA ja teiste lääneriikidega.
Inimkonna tootmine ja tarbimine üha enam kasvab. Euroopas kulutati raha 1998 aastal alkoholi
tootmiseks umbes 10 korda rohkem raha kui arengumaade infrastruktuuri loomiseks üldse vaja läks.
19