Maailmataju 2.1

teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just „ajavahesid“. Müüdid seovad mineviku,
oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks.
Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub
mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks
ja sellele on rõhku pannud ka juba Max Weber oma religioonifilosoofias. Siin kohal oleks hea tuua
välja mõne näite. Näiteks antiikmütoloogias tuntud zeus ei ole lihtsalt üks peajumal, vaid Ta
etendab ka kogu Universumi olemust ennast. Enamasti ei teata sümboli olemasolu. Sümbol etendab
ka kui varjatud jõudu.
Kuid müüte loob ka tänapäevane maailm, kuigi see on tunduvalt ratsionaliseeritum kui kunagine
antiikmaailm. Tänapäeval loodud müüdid erinevad muistse maailma loodud müütidest oma sisu ja
vormi poolest. Nad ei oma enam sellist tähendust. Väga kindlameelset ja tõestatud teadmist
käsitletakse kui tänapäeva tuntuima müüdina mille näideteks võib tuua progressiusu ja
turufundamentalismi. Kuid on ka teisi näiteid. Sellisesse teadmisesse usutakse enamasti pimesi.
Kuid näiteks nõidused ja vaimsed rituaalid nähtuvad üha enam pigem inimühiskonnale rasketel
aegadel ja arengu ülemineku perioodidel. Need on nö. jäänukmüüdid, mida võib leida tänapäevaste
müütide kõrval. Näiteks tänapäeva müüte etendavad igasugused lood lendavatest taldrikutest,
tulnukatest, lumeinimestest, Bermuda kolmnurgast jne. Need saladuslikud nähtused, mille tekke
loos tuleb veel palju avastada, pretendeerivad ka skeptilisele teadusele. Sellist mentaalsust
soodustab ka postmodernism, mis kritiseerib teaduse võimalusi. Kuid neid tänapäeva müüte on
paraku ka raske ümber lükata ja mõned nendest võivad osutuda tulevikus ka reaalseteks.
Mütologeemideks nimetatakse selliseid müütide tüüpe, mille korral on müüt üsna lihtsasti
omaksvõetav ja seda siis seepärast, et need on üsna endastmõistetavad. See ei anna reaalsusest mitte
alati õigeid tõlgendusi. Vanasõna on levinuim mütologeem, mille hulka kuuluvad ka mitmesugused
etnokultuurilised stereotüübid. Ideoloogilised müüdid on lausa omaette eriline klass. Need müüdid
on arenenud stiihiliselt või on need spetsiaalselt loodud. Kuid nende müütide eluiga on üsna lühike
ja nad kaovad koos ideoloogia kadumisega.
Mütoloogia ei tähenda ainult uskumusi. Müüti võtab inimene täpselt nii nagu müüt seda nõuab.
Tuleb alati meeles pidada seda, et inimeste hoiakuid stimuleerivadki just müüdid. Müütides luuakse
uuesti ennast vastavalt inimese enda tahtele. Näiteks võib esile tuua kaasaegsete müütide versioone.
Roland Barthes nimetas neid tavamütoloogiateks. Neid loovad näiteks telesaated nagu näiteks
komöödia sari „Tuvikesed“, milles luuakse uus paroodiline „isa-idioot“ mütoloogia.
( Laanemäe 2007, 221-230 )
1.2 Inimröövid
„Ajalugu muutub legendideks, legendid aga müütideks.“
J. R. R. Tolkien
Tänapäeva mütoloogia seisneb inimröövides, mida korraldavad maavälised olendid. Paljud
inimesed väidavad seda, et Maale lendanud tulnukad astuvad kontakti Maal elavate inimestega.
Inimestel on võimalus ka UFO-dega ringi sõita. Kõikidel kordadel ei jäta tulnukad oma tegevustest
mitte ühtegi tõendit. Enamus röövitud inimestest on seksuaalselt vägistatud. Usaldusväärne
statistika näitab seda, et tulnukate poolt röövitud on lausa umbes kümnendik kogu Maal elavast
rahvast. Teadlased ja erialane kirjandus nimetab tulnukate toimepandud inimröövi abduktsiooniks.
Röövitud inimesed enamasti ei mäleta oma üleelatuid kogemusi ja seepärast on nende peal
kasutatud palju uusi meetodeid, mis püüavad taastada inimese mälu. Kasutatud on ka hüpnoosi.
Need meetodid näitavad seda, et tulnukate eesmärgid on seotud just geneetikaga. Väga paljud
andmed näitavad, et tulnukad aretavad välja uut etnost. Näiteks Maa kaaslaselt Kuult on leitud
selliseid tunnuseid, millel on tehnogeense tegevuse päritolu. Levinud arusaama järgi on tulnukad
pärit kuskilt teistelt planeetidelt. See on klassikaline versioon tulnukate ja UFO-de külaskäikudest.
Kuid faktid ja uuringud näitavad seda, et tulnukad kujutavad endast humanoidist kõrgemat
eluvormi, mis esindab sotsiaalsetest süsteemidest väljapoole jäävat tsivilisatsiooni hierarhiat.
8