Maailmataju 2.1

5.6 Armastuse bioloogia
Bioloogid saavad aru armastusest inimeste vahel teistmoodi kui tavainimesed või filosoofid. Inimene
armub sellesse, kellel on head geenid. Nende jaoks on armastus seotud inimeste sugutungi ja
sigimisega. Head geenid avalduvad inimesel näiteks edukuses, heas füüsilises väljanägemises, annetes
jne. Enamus inimesi armub just selliste tunnustega inimestesse. Seda näitab statistika. Selline
armastus on aga bioloogiline – loomalik. Inimene on osaliselt pärit loomariigist. Eks sealt ole ka päritud
mitmed tunnused ka armastuse vallast. Inimpsühholoogia ütleb meile, et ema otsib alateadlikult
partnerit, kes oleks tema lastele hea isa. Eks seegi omadus inimesel on päritud loomariigist.
Kuid siin kirjeldatud armastuse taju ei ole bioloogiline. See ei tulene bioloogiast. Seega ei ole loomalik.
Erinevus nende kahe vahel on ilmselt väga suur. Armastuse tunne tuleneb maailma uutmoodi
tajumises. Selline seisund on siis pigem loomorganismist kõrgemat psühholoogilist laadi armastus.
Näiteks inimesel kontrollivad seksuaalsust ka armastusetunnet reguleerivad ajupiirkonnad. See
tähendab seda, et kui inimesel esineb seksuaalne tung, siis see võib üsna kergesti muutuda üle
armastuseks. Armastus ja seks on küll erinevad asjad, kuid neil on ka palju ühist. Näiteks inimene
võib tunda ka ilma armastuseta sugutungi. Kuid suguühe võib algatada ka intiimsuhet. Seksuaalset
kirge ja armastust reguleerib inimese aju saaresagar ja juttkeha. Saaresagar, mis asub ajukoores,
reguleerib emotsioone. Kuid juttkeha asub aga eesajus ja töötleb signaale, mis tulevad ajukoorest.
Teaduslikud uurimused on näidanud, et just juttkeha aktiveerib ajus armastuse ja ka sugutungi.
Sellest järeldataksegi seda, et seksuaalselt kirelt on võimalik minna üle üsna lihtsasti armastusele.
Kuid armastus ja sugutung mõjutavad juttkeha erinevaid piirkondi. Näiteks seksuaalse kire korral
aktiveerub ajus juttkeha ventraalne piirkond. See piirkond on üks osa aju premeerimissüsteemist.
Ventraalne juttkeha aktiveerub näiteks ka siis, kui inimene sööb väga head magustoitu või kogeb
orgasmi. Kuid seevastu armastuse tunne aktiveerib ajus oleva juttkeha seljapoolse osa. Kuid selline
piirkond reguleerib ka inimese uimastisõltuvust. Armastus on täpselt nagu mistahes uimasti. See
toimib samamoodi nagu mistahes narkootiline aine. Näiteks kui kallimat on maha jäetud, tekivad
samasugused hingevalud, mis võõrutusvaludes vaevleval narkomaanilgi. Inimene soovib igahinna
eest uut annust. Kuid uurimused on näidanud ka seda, et sugutung ja armastuse tunne kattuvad aju
saaresagaras. Emotsionaalsete tunnete tähendust reguleerib just saaresagar. Tekkivale seesmisele
seisundile antakse väline tähendus. Taolised uuringud on näidanud, et armastuse tunne ja sugutung
ei ole tegelikult täielikult üksteisest eraldiseisvad tunded. Väga paljudel kordadel muutub
seksuaalne tung üle armastuseks.
5.7 Elamused annavad rohkem õnne kui asjad
Elamused ja sündmused annavad inimesele palju rohkem ( ja kauemaks ) õnne, kui pelgalt ainult
asjade ostmine. Seda on uuritud ja kindlaks tehtud. Näiteks kui inimene veedab mingi reisi kaugel
soojal maal, siis see annab palju rohkem ja kauemaks elamust kui ainult mõne asja poest ostmine.
Kuid miks see nii on? Arvatavasti sellepärast, et kui inimene ostab omale mõne kaua ihaldatud asja,
siis mõne aja möödudes ta lihtsalt tüdineb sellest asjast ära ja soovib jälle uut emotsionaalset
toonust. Kuid mingisuguse reisi või nädalalõpp veiniõhtuga on kõik aga teisiti, sest seda on hiljem
võimalik uuesti meenutada, selle üle mõtteid mõlgutada ja sellest ka teistele rääkida. Niiviisi
annavad elamused lihtsalt kauemaks õnnetunnet kui mingisuguse asja ostmine. Ammustel aegadel
käis ostmise protsess kauem kui tänapäeval. Tol ajal ei olnud veel olemas tänapäeval tuntud ja laialt
levinud internetti ega krediitkaarte. Sel ajal inimesed kogusid raha ja hoistasid seda. Enne kui nad
midagi osta said, pidid nad ihaldatud asja peale veel pikalt mõtlema ja alles siis kui raha on olemas,
ostetakse see ära. Kui võimalus avanes, siis ka turuplatsil lobiseti ja vahetati niisama olulisi mõtteid.
Kuid tänapäeval käib ostmise protsess nii kiiresti, et kui mõte tuleb, siis kaup on samahästi kui
kohal. Tänapäeval on ju olemas krediitkaardid ja netipoed, mis hõlbustavad ja teevad ostlemise
40