Maailmataju 2.1

devalt „liikuv“. Aeg ei jää kunagi „seisma“. Liikuvatel kehadel on üksteise suhtes kineetiline energia.
Aga kõik kehad liiguvad ka aja suhtes või vastupidi. Aeg ei ole mingisugune objekt. See on ka
ainus vahe – erinevus. Niimoodi see energia E = mc 2 kõikidele kehadele tulebki Universumis. Energia
mc 2 on oma olemuselt siiski keha kineetiline energia aja suhtes.
Kõik kehad ju liiguvad hyperruumi ( K´ ) suhtes. Tavaruum ( K ) liigub hyperruumi ( K´ ) suhtes
kiirusega c. Järelikult kõikidel kehadel on kineetiline energia, seega ka mass. Niimoodi on energia
mc 2 kineetiline energia ruumi ( hyperruumi ) suhtes. E = mc 2 on keha aegruumi ( suhtes olev ) energia.
1.3.2 Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias
1.3.2.1 Sissejuhatus
Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loomist.
Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inertsiaalseid
taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme.
Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioonijõu
mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on seepärast
relativistlik gravitatsioonivälja teooria.
Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsiibile
ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed
katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on
võimalik asendada inertsijõudude väljaga.
Kiirenevalt liikuvate süsteemide matemaatilisel kirjeldamisel jõutakse välja mittehomogeense
ruumi mõisteni. Massiivsete kehade ümber muutub ruum kõveraks. Seal hakkavad vabad kehad liikuma
kiirendusega. Sellega seletataksegi gravitatsiooni. Kõveras ruumis on vaba keha kiirendusega
liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine „sirges“ ehk
eukleidilises ruumis.
1.3.2.2 Inertne ja raske mass
Nii Newtoni teises seaduses kui ka Newtoni gravitatsiooniseaduses on olemas mass. Mass on
keha inertsuse mõõduks – nii on see Newtoni teises seaduses, kuid massil on ka külgetõmbe
omadus – see seisneb Newtoni gravitatsiooniseaduses. Kuid kas raske mass ja inertne mass on siis
üks ja sama?
Newtoni gravitatsiooniseadus on teatavasti aga järgmine ( Maa raskusjõu korral ):
kus keha raske mass on m g , Maa raske mass on M M ja Maa raadius on R M . Gravitatsioonijõu
mõjul saab keha kiirenduse a, kuid mitte raskuskiirenduse ( ehk g ). Selline keha kiirendus peab
olema võrdeline keha inertse massi ja gravitatsioonijõu suhtega:
69