Maailmataju 2.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Universumi eluea pikenemine toimub kiirenevas tempos ehk üle Universumi esineb üleüldine aja<br />
kiirenemine, mida ei saa otseselt tajuda. Näiteks inimene ei taju aja aeglenemist ega aja kiirenemist,<br />
kui see toimub süsteemis, kus inimene ise parajasti asub. Aja kiirenemine avaldubki Universumi<br />
paisumise kiiruses kiirendusena, sest Universumi eluea pikenemine ja Universumi paisumise kiirus<br />
( kiirus sõltub ajast ) on omavahel seotud. Nii saamegi tulemuseks kiireneva Universumi paisumise.<br />
Huvitav on märkida seda, et Universumi paisumise uurimise korral on tegemist alati suurimate<br />
vahemaadega ruumis ( näiteks galaktikate ruumitasand ) ja pikimate ajavahemikega Universumis (<br />
näiteks Universumi evolutsioon ). Kuid teadus on püüdnud uurida füüsikalisi nähtusi ka kõige<br />
väikseimate vahemaadega ruumis ja leida ka väikseimaid ajavahemikke Universumis. Näiteks<br />
kvantelektrodünaamika kehtib vähemalt kaugusteni 10 -15 cm. Eksperimentaalselt kinnitatud<br />
väikseimaks ajavahemikuks on väiksem kui 10 -25 sekundit. Spekuleeritud on sedagi, et musta<br />
miniaugu leidmine massiga 10 15 grammi võimaldaks leida ka väikseim pikkuse ülaraja, mis on<br />
umbes 10 -23 cm. Kuid selliste kauguste uurimine nõuab 10 10 gigaelektronvoldilise energiaga<br />
osakeste voogu, mida laboratooriumites genereerima peab. Kuid nii kõrge energiaga ei ole praegu<br />
võimalik eksperimente sooritada.<br />
Mõned dimensionaalanalüüsid näitavad seda, et väikseima pikkuse L korral peaks kaasnema ka<br />
vastav tihedus p. Selle seose saame kätte siis, kui arvestame teatud konstante:<br />
kus h on Plancki konstant ja c valguse kiirus vaakumis. Arvatakse, et antud tihedus p on ka suurim<br />
võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt:<br />
kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et<br />
kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima<br />
võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus<br />
ja see on 10 -23 cm. Kuid see teeb musta augu väikseimaks võimalikuks massiks 10 15 grammi.<br />
( Keskinen ja Oja 1983, 115 ).<br />
Universumi ruumala suureneb ajas ehk Universum paisub. Galaktikad „ise“ ei liigu, vaid ruum<br />
paisub ja selle tulemusena galaktikad eemalduvad üksteisest. „Ise“ galaktikad aga ei liigu. Ainult<br />
„ruum liigub“. See on nii pigem galaktika parvede ja superparvede korral, mitte galaktikate tasandil.<br />
Universumi paisumine kiireneb. Mida kaugemal asub meist galaktika ( parv või superparv ), seda<br />
kiiremini see meist ( vaatlejast ) eemaldub. Universumi paisumine ei ole nagu õhupalli paisumine.<br />
Universumil „endal“ ei ole ( ilmselt ) tsentrit. Nüüdisaegne kosmoloogia võib kindlalt öelda seda, et<br />
Universum on kinnine, suletud ja ruumiliselt lõplik ainult siis kui Universumi mass on nii suur, et<br />
valguse kiirust ületab paokiirus. Selle Universumi raadiuse määrab ära gravitatsioonijõud<br />
mingisuguses kindlas punktis, kust alates edasi ei ole võimeline miski liikuma, sest selle<br />
gravitatsioonijõud on nii suur, et isegi valguse kiirus ei pääse sealt enam välja. Ka lõplikul<br />
Universumil ei ole olemas piiri. Kuid Universumi tegelikku eluiga ja ruumala on võimalik kindlaks<br />
teha just astronoomiliste vaatlustega. Kindlaks on tehtud seda, et kui Universumi keskmine tihedus<br />
on väiksem kui 10 -29 g/cm 3 , siis on Universumi ruumala lõpmatu. Kui aga keskmine tihedus on<br />
ikkagi suurem, siis ruumala on lõplik. Nüüdisaegsete vahenditega on võimalik vaadelda umbes 100<br />
miljardit galaktikat. Sellest tulenevalt võetakse praegusest vaadeldavast Universumist raadiuseks<br />
umbes 15 miljardit valgusaastat. Kuid sellisel juhul saab Universumi keskmine tihedus olema 10 -30<br />
g/cm 3 . Universumi keskmine tihedus saadakse siis, kui jaotatakse ära kogu ruumis ühtlaselt kõigi<br />
38