Maailmataju 2.1

teisi värvusi, mis lasevad eristada punasel värvusel teistest värvustest punasena. See tähendab seda,
et punast värvust ( nagu ka teisi värvusi ) ei ole tegelikult olemas. Näiteks kui ei oleks olemas mitte
ühtegi teist värvi peale punase, siis tegelikult poleks ka punane värv enam punane. Selles peitubki
saladus, kuidas aju loob erinevaid värvusi, mida pole tegelikult olemas. Nii kuidas on punase
värvusega, on ka teiste värvustega. Värvilise maailma nägemine on seotud meie nägemismeelega ja
on ammu teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene erinevate värvustena. Sellest
järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus.
Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega.
Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei
oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis
ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega
inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks
momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei
suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle
momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis
toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub
inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda
nende sündmuste järjekorda.
Kui me vaatame mõnda füüsilist fotot väga väga lähedalt, siis näeme selle foto osasid, mis
moodustab suures plaanis foto enda. Tegemist oleks nagu mosaiigiga. Näiteks foto, mis on trükitud,
koosneb väga lähedalt vaadates mingisugusest värvilisest trükimustrist. Inimese aju loob ümbritseva
maailma kohta virtuaalse reaalsuse ( pildi ), kuid sellist zoom-efekti sellisel juhul ei esine.
2.2 Teadvuse neurokorrelaadid
Inimese teadvusseisund tekib siis, kui aju on ergastatud üldiselt, mida kontrollivad aju koorealused
mehhanismid. See tähendab seda, et teadvusseisund ei ole lokaliseerunud mingisse kindlasse
ajupiirkonda, vaid see on seotud aju üldise aktiivsusega, mis on mõõdetav aju erinevatest
piirkondadest. Kui kortikaalse omaduste sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise
talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused
levivad üle kogu aju. Väikeajus tekkivad aktiivsused jäävad aga lokaalseks. Need ei levi üle terve
aju. Ka korteksis olevate neuronite aktiivsuslaine levi on inimese üldnarkoosi ja sügava une ajal
selgelt piiratum ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Ilmnevad väga vähe
aktiivsuslaineid. Kuid seevastu inimese REM-unes esinevad aju aktiivsusmustrid sarnanevad
ärkvelolekus olevale ajule. NREM-une ajal on aju aktiivsusmustrid aga palju lokaalsemad ja need
kestavad väikest aega. Üldised uuringud on näidanud seda, et teadvusseisundi korral püsib aktiivsus
kauem ja see levib üle terve aju. Kõik see tähendab seda, et teadvusseisundi ajal esineb ajus
globaalselt koordineeritud aktiivsus. See võimaldab muidugi sõlmida erinevaid lokaalseid
ajuaktiivsusi. Teadvustatud kogemus on ju enamasti ühtne. Aju globaalset aktiivsust võib mõista ka
kui aju lokaalsete aktiivsuste summana.
Kuid peale teadvusseisundi esinevad ajus ka teadvussisud, mis omakorda eksisteerivad alati ja
ainult siis, kui eksisteerib ajus ka üldine teadvusseisund. Teadvussisud esinevad aju lokaalsete
aktiivsustena. Näiteks inimese ajukoore esmase piirkonna hävimise korral kaob inimesel
teadvustatud nägemine, sest just esmane piirkond ajukoores töötleb informatsiooni, mis jõuab
nägemismeelte juurest ajju. Selline efekt on väga spetsiifiline. Näiteks kui inimene ei teadvusta
ainult ühte nägemisvälja poolt, siis tähendab see seda, et kahjustatud on ajukoore esmane piirkond,
kuid seda ainult ühes ajupoolkeras. Inimene ei teadvusta ainult neid aspekte, mis esinevad ainult
sellises ajupiirkonnas olevas nägemisvälja osas. Kui inimesel ilmneb ajukahjustus, siis kahjustuvad
ainult mingisugused kindlad teadvustatud nägemise aspektid. Näiteks kui inimene ei suuda enam (
17