Maailmataju 2.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kõikide inimeste korral. Ausaid ärimehi ja poliitikuid esineb ühiskonnas mitte väga palju, kuigi see<br />
oleks vägagi võimalik. Inimesed enamasti ei taju teiste kannatusi ja see iseloomujoon on inimkonna<br />
üks traagilisemaid tahke, mis vormib tsivilisatsiooni üldist arengut. Inimesed tajuvad väga väiksel<br />
määral mõju, mida nad teistele inimestele oma tegevusega põhjustavad. Sellise inimtahu olemasolust<br />
võib tuua üsna lihtsasti palju näiteid. Näiteks on isegi tänapäeval olemas selliseid riike, mille<br />
juhtideks on nö. „poolpsühhopaadid“, kes põhjustavad lausa riigi ulatuses inimestele palju<br />
kannatusi. Näiteks on nendeks sellised diktaatorlikud riigid nagu Birma ja Põhja-Korea. Ka<br />
koolivägivalla puhkudel tuleb esile selliseid iseloomujooni, kuid peale selle ka tuntakse naudingut<br />
enda agressiivse tegevuse üle. Tuntakse kiusamisest „mõnu“ ja seda on teadusuuringutes tuvastatud.<br />
Näiteks ühes USA-s korraldatud uuringus selgus, et empaatia ja kaastundega seotud<br />
ajupiirkonnad ei aktiveeru ( või aktiveeruvad väga vähesel määral ) just psühhopaatidel, kui nad<br />
näevad teiste inimeste kannatusi. Psühhopaatidel on häirunud ka emotsioonide töötlemise ja otsuste<br />
tegemisega seotud ajupiirkondade aktiivsused. Empaatia asemel tunnevad psühhopaadid sageli<br />
hoopis mõnu ja lõbu. Empaatia tunne tekib siis, kui psühhopaatidel endal tekib või endale ette<br />
kujutab valu tunnet.<br />
Üks loomalikke avaldumisvorme esineb inimesel ka võimu positsioonil olemisega. Ajalugu on<br />
täis lugudest, mil inimene on kuritarvitanud võimu. Võimuahneid ja egotsentrilisi inimesi on<br />
maailmas üsna palju. Tuntud on kõnekäänd, et „tähtis on see, mida öeldakse, mitte see, kes midagi<br />
ütles“. Kuid reaalsetes olukordades ei pea see kõnekäänd enamasti paika. See tähendab seda, et<br />
„oluline on see, kes midagi ütles, mitte see, et mida keegi ütles“. Positsiooni omavaid inimesi<br />
võetakse sageli tõsisemalt ja rohkem kuulda kui neid, kellel positsioon puudub, hoolimata sellest, et<br />
neil võib olla rohkem teadmisi ja suurem silmaring. Vahel võivad positsioonil olevad inimesed anda<br />
väärat või isegi ebausaldusväärset informatsiooni. Selline iseloomujoon inimesel on eksisteerinud<br />
kogu ajaloo jooksul. Kuid praegusel ajal on näha inimühiskonna arengus suuri muutusi, mis „liiguvad“<br />
pigem paremuse poole. Ajaloost on teada palju kurjadest riigijuhtidest ja nende kohutavatest<br />
tegudest, mida nad maa peal korda on saatnud. Isegi tänapäevalgi eksisteerib nö. „keskaegseid“<br />
riike, kus eluviis meenutab pigem maapealset põrgut kui tsiviliseeritud demokraatlikku riigikorda.<br />
Põhja-Koread peetakse kõige isoleeritumaks riigiks maa peal. Sellistes regioonides õigustunne<br />
peaaegu puudub. Juhtideks on sisuliselt poolpsühhopaatid. Kuid ajaloost on teada, et sellise<br />
riigikorraldusega riike oli vanadel aegadel palju levinumad kui seda on tänapäeva maailmas. Kuid<br />
kõik inimesed ei ela siiski 21. sajandil. Paljud regioonid maa peal sisaldavad sellist elukorraldust,<br />
mis meenutavad veel Nõukogude aega või lausa keskaegseid elutalitlusi. Võimu kuritarvitamine on<br />
inimühiskonnas üldlevinud nähtus. Kuid korruptsioon on siiski ainult üks sadadest näidete seast.<br />
Maailmas esineb kuritegevust just sellepärast, et „seda tahetakse“. Vastasel korral seda ei esineks.<br />
Tahtejõud on üks määravamaid tegureid. Palju asju on võimalik sooritada siis, kui seda tõeliselt<br />
tahta.<br />
Inimühiskonnas on aegade jooksul esinenud kuritegevus. Kuid tegelikult piisab ainult tõelisest<br />
tahtmisest, et esineks palju rohkem just õiglast elukorraldust. Sundlusega ei saavutata enamasti<br />
midagi. Näiteks kuriteo ja karistuse seadustiku järgi järgneb inimese mingisuguse kuriteo sooritamise<br />
järel mingi karistus. Kuid elus on enamasti välja kujunenud just selline olukord, et inimesed ei<br />
soorita kuritegu mitte õigluse tundest vaid karistuse pärast, mis muidu järgneks pärast kuriteo<br />
sooritamist. Palju on pandud tähele seda, et inimühiskonnas esineb palju sallimatust ja diskrineerimist.<br />
Näiteks ju seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja nende vastu on üsna sageli suunatud<br />
inimeste agressioon. See tähendab seda, et homoseksuaalseid inimesi sageli kiusatakse ja vihatakse<br />
taga. Teaduslikud uurimused ( N. Weintstein, R. Ryan, R. ja E. Dic ) on näidanud, et selle põhjuseks<br />
võib olla inimese enda seksuaalse orientatsiooni eitamine ja sellest tulenevalt tekib hirm nende enda<br />
allasurutud himude esile kerkimisest ning seetõttu tekib vajadus rünnata homoseksuaale. See<br />
tähendab seda, et homofoobsed inimesed võivad alla suruda enda seksuaalseid orientatsioone.<br />
Kui aga näiteks peaksid tulnukad Maa peale lendama, kas siis ka neid koheldakse taga nii nagu<br />
praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus „ei ole<br />
mees ega naine“. Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba<br />
25
Change language