Maailmataju 2.1

2.8 Sõnades kujutatavad emotsioonid
Maailma keeltes on väga palju sõnu ( mõisteid ), mis kirjeldavad inimese teatud emotsionaalset
seisundit. Näiteks sõnad nagu vihane, õnnelik, kurb – need kirjeldavad inimese hetke vaimset
olukorda. Näiteks hirm ja rõõm näitavad väga erinevaid emotsionaalseid seisundeid. Kuid on
olemas ka sarnase tähendusega sõnu, mille piirid on üsna ebaselged. Näiteks sõnad nagu kannatus,
häda, hingepiin, masendus, ängistus, ahastus. Neil kõikidel sõnadel on väga sarnane tähendus.
Inimese erinevad emotsioonid on tegelikult omavahel ka seotud. Näiteks kui inimene on viimasel
ajal ennast kurvana tundnud, siis selle järgi on võimalik ennustada seda, et millisel määral on
inimene ennast tundnud õnnetuna, mahajäetuna või ahastuses. Peaaegu kõiki emotsioone on
võimalik liigitada kas positiivseteks või negatiivseteks emotsioonideks. Kindlaks on tehtud nõrka
korreleeritust positiivsete ja negatiivsete tähenduste sõnade vahel. See tähendab seda, et positiivsed
ja negatiivsed emotsioonid ei ole üksteisele nagu vastandid. Näiteks ei saa ennustada positiivsete
emotsioonide rohkust selle peal, et milliseid negatiivseid emotsioone on inimene läbi elanud.
Näiteks kui inimene kogeb õnne või rõõmu, siis ei saa öelda midagi kurbuse või meeleheite kohta ja
vastupidi. Kui inimene on kogenud keskmisest vähem negatiivseid emotsioone, siis selle alusel ei
saa ennustada positiivsete emotsioonide rohkust. Ilmselt on tegemist universaalse nähtusega, kui
emotsioone tähendavaid sõnu positiivseteks või negatiivseteks. Keelest või kultuurist see ei sõltu,
sest sellist liigitamist on täheldatud paljudes maailma keelte sõnavarades. Positiivseid sõnu
kasutatakse keeltes rohkem kui negatiivseid sõnu, kuid positiivseid sõnu on vähem ja need on ka
ühetaolisemad. ( Realo 2002, 188 )
3 Aegruumi taju
3.1 Sissejuhatus
Aja- ja ruumitaju käsitletakse Unisoofias kahel erineval juhul – siis, kui on olemas aeg ja ruum
ning siis, kui neid olemas ei ole. Nii on Unisoofias olemas kaks aja ja ruumi käsitlust – on olemas
kaks juhtu.
3.2 Ruumitaju
3.2.1 Universumi mõõdud
Elementaarosakesed, mis kuuluvad aatomite koostisesse, on Universumi teadaolevalt kõige
väiksemad objektid. Aatomid ise moodustavadki kogu ümberoleva nähtava aine. Aatomite läbimõõt
on umbes 10 -10 meetrit ehk üks kümnemiljardik meetrit. See tähendab seda, et kui panna külg külje
kõrvale 10 miljardit aatomit, siis saame meetripikkuse „aatomite keti“. Elektronid on aatomist veel
umbes sada tuhat korda väiksemad. Nad tiirlevad ümber aatomi tuuma ja nende läbimõõt on umbes
10 -15 meetrit. Elektronid on ühed väikseimad aatomite koostisosadesse kuuluvad osakesed. Kuid
ainult kvargid on natuke nendest väiksemad – umbes 10 -16 meetrit. Kui aga võrdleme neid osakesi
igapäevastes mõõtudes ( meetrites ja sentimeetrites ), peame neid osakesi suurendama miljardeid
10