Maailmataju 2.1

Seostetasandid ehk seostesfäärid tekivad närvisüsteemis siis, kui seosed loovad veel omakorda
uusi seoseid. Eespool oli kirjeldatud seda, et tähed moodustavad galaktikaid, galaktikad aga
omakorda parvesid jne. Neuronite vaheliste ühenduste struktuur sarnaneb sellise taeva või
Universumi ehitusega. Mingisugused seostesüsteemid on suurema süsteemi osa ja see on omakorda
veel suurema plaani osa jne. Seosed moodustavad seostesüsteeme. Niimoodi võibki need ka
tasanditeks jaotada. Näiteks üks grupp seoseid on esmane ehk primaarne tasand. Kuid need seosed
on aga ühe suurema grupi osa. See oleks siis teisene ehk sekundaarne tasand. Kuid ka selline grupp
võib olla omakorda veel suurema süsteemi osa ( mis oleks antud juhul siis kolmas tasand ) ja
niimoodi võib neid tasandeid olla väga palju. Seostetasandeid võib olla närvisüsteemis sadu
tuhandeid – kui mitte miljoneid. Seostetasandid on nagu üksused – nagu maja korrused. See
tähendab seda, et mida rohkem on seostetasandeid ( mida rohkem on majal korruseid ), seda
keerulisem on kogu närvisüsteem ( seda kõrgem on maja ).
Joonis 2 Ajus moodustuvad seoste tasandid.
Taevas moodustavad tähed galaktikaid ja need omakorda moodustavad parvesid ning need veel
omakorda aga superparvesid jne. Antud juhul oleksid tähed esimene ( kosmiline ) tasand ja
galaktikad oleksid teine tasand ning galaktikate parved ja superparved oleksid vastavalt siis kolmas
ja neljas tasand. Need oleksid taevasfäärid või selle sügavuse tasandid. Nagu me juba eespool
nägime, sarnaneb selline Universumi struktuur inimese närvisüsteemi ehitusega. Ilmselt kujuneb
loovmõtlemine välja alles väga kõrgel seostetasandil. Sellepärast, et ka teadvus, mälu ja teised
psühholoogilised aspektid ei teki mitte millestki. ''Tühjale kohale'' ei sünni mitte miski mitte kunagi.
Näiteks inimene kui elusorganism on biloloogiliselt samuti ''tervik'' - kõrgeim organiseerunud
biotasand. Ta koosneb samuti väga paljudest (bio)tasanditest. Näiteks terviklikule bioorganismile
eelneb organitesüsteemid, neile eelneb ( see koosneb ) omakorda organid ise, siis nendele omakorda
koed, siis rakk, organellid, molekulid, aatomid, elementaarosakesed jne. Nagu näha on – kujuneb
inimene ( kui tervik bioorganism, kellega me igapäevaselt suhtleme ) välja alles kõige kõrgemal
biotasandil. Ilmselt loovuse protsessid ajus saavad toimuda samuti ainult väga kõrgel seostetasandil.
Näiteks teaduslikud uuringud on näidanud seda, et inimestel, kellel esinevad väga kõrged intellekti
näitajad, on nende ajupoolkerad omavahel seotud tihti väga suure mõhnkehaga ( see viitab väga
suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt
vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. ( GEO, 28-37 ).
Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on
selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone (
ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud. Loomeprotsessi käigus
toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse
lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi.
Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade )
kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab
see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas
10