Maailmataju 2.1

tavaruumi ) hyperruumis. Kuid on teada seda, et hyperruumis on erinevad ruumipunktid erinevates
ajahetkedes. Siis ka mateeria erinevad ruumipunktid on erinevates ajahetkedes. Niimoodi tekibki
mateeria liikumise illusioon Universumis. Tegelikult see aga ei liigu. Kuid „aja olemasolu ( ja ka
ruumi olemasolu )“ loob sellise illusiooni. Sellel kõigel on analoogia filmi liikumise illusiooni
tekkimisega. Mateeria erinevad ruumipunktid on samas erinevates ajahetkedes – see loob mateeria
näilise liikumise ( tavaruumis ) nii nagu filmi puhul on erinevates ajahetkedes erinevad ( filmirulli )
pildid ekraanil. Niimoodi tekib liikumise illusioon filmis.
2.7 Universumi füüsikaline olemus
Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja
ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli.
Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et
gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid
näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada
aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest.
Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb
molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda
elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H 2 O ja O 2 jne ), kuid nende
süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid
aineosakeste ( näiteks leptonid, hadronid jne ) vahel, mida ei ole võimalik samasuguste osakestega
kirjeldada. Väljad eksisteerivad kehade vahetus ümbruses. Kuid on olemas ka väljaosakesed nagu
näiteks footonid, gravitonid, gluuonid, vahebosonid jne. Need osakesed vahendavad
osakestevahelist vastastikmõju. Väljaosakeste omadused erinevad väga palju aineosakeste omadest
( näiteks elektronidest, prootonitest, neutronitest jt ). Aine ja väli on mateeria kaks erinevat vormi,
mis ei saa olla üksteisest lahus. Näiteks elektrivälja jõujooned algavad ja lõpevad laengutel. Aine ja
väli on võimelised üksteiseks muunduma. See tähendab seda, et tegelikult energia muundub ühest
liigist teise. Bosonid ( mis vahendavad fundamentaalseid vastastikmõjusid ) ning aineosakesed nagu
näiteks 6 kvarki ja 6 leptonit peetakse „tõelisteks“ elementaarseteks osakesteks.
Elementaarosakesed liigitatakse kahte rühma vastavalt sellele, missugune on nende osakeste spinn.
Näiteks üks rühm hõlmab aineosakesi, mille spinn on 1/2. Kuid täisarvulise spinniga osakesed
kuuluvad teise rühma. Need osakesed vahendavad aineosakestevahelist jõudu. Pauli keeluprintsiibi
järgi ei saa kaks osakest viibida täpselt samades kvantolekutes ( näiteks kiirus ja koordinaat ).
Sellele keelule alluvad 1/2 spinniga aineosakesed. Seepärast ei saa aineosakesed koonduda
olekusse, mille tihedus on ülisuur. Fermionid on osakesed, mille spinnid ( ehk
omaimpulsimomendid ) on poolarvulised – näiteks elektronid, prootonid, neutronid, neutriinod jt.
Kuid bosonid on täisarvulise või nullise spinniga osakesed – näiteks footonid, mesonid jt.
Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide
jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti.
Kuid eelnevalt oli juba märgitud seda, et aine ja väli on mateeria põhivormid, kuid aeg ja ruum
on mateeria eksisteerimise põhivormid. See tähendab ka seda, et aja ( ja seega ruumi )
mitteolemasolu korral ei ole olemas ka mateeriat ennast. See tähendab seda, et ei ole olemas ka
Universumit, sest selle põhilisteks eksisteerimisvormideks on aegruum ja mateeria. Nähtava
Universumi olemasolu on illusioon. Kui Universumi liikumine on illusioon ( ehk seda pole
tegelikult olemas ), siis seda peab olema ka aegruumiga ja sellest lähtuvalt ka mateeriaga.
Universumi reaalsus või selle olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas – selle
eksisteerimine on üks suur illusioon. Näiliselt sama absurdne väide oleks ka see, et maailm ei ole
tegelikult värviline. Erinevaid värvusi tajub inimese silm ( ja aju ) erinevate lainepikkustena. Valgus
on ju elekttomagnetlaine ja samas ka osakeste ( footonite ) voog. Kõik eelnev tuleneb sellest, et ajas
rändamine näitab Universumit nüüd hoopis uues valguses.
106