Maailmataju 2.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: „Usk Jumalasse on<br />
tagatud omaenda mina jumalike omaduste kogemisega, see on eneseloomise pidev ( aktiivne )<br />
protsess.“.<br />
Kui usuobjektist ehk siis Jumalast loobutakse, siis tekib inimesel seesmiselt uus Jumal. Niimoodi<br />
on arvanud näiteks teoloog Egon Brinkschmidt. Küsimus seisneb primaarsuses, et millest või<br />
kellest tuleb üleüldse alustada? Kas Jumal on esmane või siiski inimene ja tema usk Jumalasse? Kas<br />
esimene on Jumal või usk, mis märgib Jumalat? Kes või mis on siis esimene? Näiteks Fromm arvab<br />
pigem seda, et inimese usk on siiski esmane. Kuid siis tekib juba uus küsimus: mis jääb järele<br />
Jumala puudumisest? Frommi idee viib selleni, et inimene lahutab ennast Jumalast ja sellisel juhul<br />
religioon jaotub teistlikuks ja „ilmalikuks“ religiooniks. Kuid religiooni käsitlusi on veel palju<br />
teisigi. Näiteks psühholoogilisi, pragmaatilisi ja teisi religiooni käsitlusi - religiooni filosoofilistest<br />
kontseptsioonidest kuni New Age interpretatsioonideni välja.<br />
( Laanemäe 2007, 221-230 )<br />
1.1.2 Mütoloogia<br />
Antiikmütoloogia uurija Edith Hamilton annab meile oma raamatus „Antiikmütoloogia“ hea<br />
põhjenduse mütoloogia tundma õppimiseks: „...tõsist huvi pakuvad müüdid just seepärast, et nad<br />
viivad meid tagasi neisse aegadesse, kui maailm oli veel noor ja inimesed puutusid tihedalt kokku<br />
maaga, puudega, vetega, lilledega ja mägedega ning tunnetasid neid sootuks teisiti kui meie,<br />
tänapäeva inimesed...Ja me võime hetkeks tajuda tolle iidse inimese loodud müütide kaudu killukest<br />
kaugest, imepärasest ja kaunilt hingestatud maailmast.“ Kuid on olemas ka teisi põhjusi mütoloogia<br />
tundma õppimiseks. Kuid ka nüüdisajal loob inimene uusi müüte, kuid seda hoopis teistel põhjustel.<br />
See on ilmseltüks olulisemaid põhjusi. Mõned iidse ühiskonna tavad eksisteerivad ka tänapäeval.<br />
Sõna müüt on tulnud kreekakeelsest sõnast „mythos“. See tähendab jutustust või pärimust<br />
üleloomuliku maailma asjadest, Jumalatest, muinaskangelastest jne. Müüdid sisaldasid enamasti<br />
informatsiooni maailma tekkimisest, selle seadustest ja inimese eksisteerimise põhjuse kohta.<br />
Antiikajal koguti müüte ja tõlgendati neid. See võimaldas mütoloogia tekkimist. Ammustel aegadel<br />
võisid müüdid muutuda muinasjuttudeks, legendideks või eeposteks. Müütidesse enam siis ei<br />
usutud.<br />
Müüdid on mingisuguse rahva poolt loodud väljamõeldud lood, millesse siis see rahvas uskus.<br />
Kuid võõraste rahvaste müüdid ehk lood võisid aga osutuda valedeks. Rahva enda kultuur määrab<br />
ära uskumise müütidesse. Müütidesse üldiselt siiski usuti. Põhjuseid, et miks siiski usuti, on ilmselt<br />
mitmeid. Üks neist võib näiteks olla hirm loodusjõudude ees. Seda sai mana abil taltsutada. Põhjus<br />
võib olla ka inimese analoogias loodusega. Müüdid pajatavad inimeste üleelatud kogemustest. Tol<br />
ajal elasid inimesed nii müütilises kui ka reaalses maailmas. Oli olemas nagu kaks erinevat maailma<br />
( reaalsust ), milles elati. Kuid need mõlemad maailmad olid inimese jaoks reaalsed ja nende vahel<br />
ei tohtinud olla vastuolusid. Mütoloogia on müütide kogum, kuid sellisel ajal elavale inimesele ole<br />
see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi<br />
inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku<br />
iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates<br />
oli inimesele vajalik vaim selleks „...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad<br />
ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi<br />
inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene „ilmsi“ viibida ei saa.“ Masing<br />
võrdles sellist tunnetust unega, sest siis elab inimene hoopis teises reaalsuses.<br />
Kuid müüdid ja religioonid on omavahel väga tihedalt seotud. Religioon kirjeldab maailma<br />
samuti läbi üleloomuliku „prisma“. Kuid religioon on inimeste jaoks nagu mingisugune hoiak. See<br />
on nagu välisvägede kogemine ja siis nende tunnustamine. Need kogetavad välisväed on tavaliselt<br />
kardetavad. Kuid vastupidiselt religioonile on maagia nagu mingi „toimemhhanism“. Inimene<br />
katsetab mõjutada neid välisvägesid ja püüab neid endale kasutada. Ohvritalituse või riituse korral<br />
on erinevate rahvaste puhul raske eristada, et kus on tegu maagia või kus religiooniga. Näiteks nii<br />
argumenteerib Uku Masing isiklikult.<br />
6