Maailmataju 2.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
pandud juhtumid kajastavad inimeste kokkupuuteid maaväliste tsivilisatsioonidega. Kuid järgnevalt<br />
vaatame põgusalt neid juhtumeid lähemalt. Järgnevalt on esitatud ainult väike osa inimeste<br />
kontaktide ajaloost tulnukatega.<br />
UFO-ajaloo ilmselt kõige kuulsam ja usaldusväärseim juhtum on kahtlemata seotud Betty ja<br />
Barney Hilliga. Nende juhtum seisneb järgmises. Sotsiaaltöötaja Betty ja postiametnik Barney Hill<br />
sõitsid 1961. aasta septembris pärast Kanadas veedetud puhkust öösel tagasi koju. Kodutee kulges<br />
White´i mägede kaudu Uus-Inglismaale. Sinna jõudnud nägid nad taevas neile lähenedes<br />
banaanikujulist valguslaiku. Batty ja Barney Hill nägid illuminaatoritest silmitsevaid olendeid. Kuid<br />
edasi ei juhtunud mitte midagi ja nad jõudsid kenasti tol ööl koju – vähemalt nii arvasid nemad.<br />
Kuid Hiljem avastasid nad oma auto värvkattele tekkinud kummalisi laike ja umbes tunnine<br />
ajavahemik oli kadunud enne kui nad koju olid saabunud. Hiljem hakkasid nad nägema oma<br />
unenägudes kummalisi olendeid, kes viivad läbi meditsiinilisi eksperimente. Neil tekkisid stress ja<br />
nad pöördusid abi saamiseks Bostonis tegutsevalt psühhiaatria doktorilt Benjamin Simonilt.<br />
Viimane hakkas tegema nende peal pikka raviprotseduuri ja selle käigus sooritati ka hüpnoosi<br />
seanss. Abielupaari mäludes sobrades ja hirmude põhjuseid otsides jõudis siis doktor tolle<br />
saatusliku autosõiduni. Doktor Simon arvas seda, et tekkinud luupainajad on pärit Betty ja Barney<br />
Hilli pettekujutelmadest, mis ei ole tegelikkusega üldsegi seotud. Doktor aitas neil selliseid<br />
„tumedaid“ episoode raviprotseduuri ajal meenutada. Ja nii tuligi patsientidele meelde see, et koju<br />
sõites peatas neid teel maaväline kosmoselaev. Betty ja Barney Hill võeti kosmoselaeva pardale<br />
mingisuguste tundmatute meeste poolt, kellel olid suured silmad pilused ja näod üsna kahvatud.<br />
Kosmoselaevas sooritati neil põhjalik meditsiiniline läbivaatus. Bettyle torgati nõel läbi naba otse<br />
kehasse. Selline eksperiment olevat seotud just rasedustestiga. Vähemalt nii väitsid need tundmatud<br />
olendid. Sellise protseduuri võtsid tarvidusele ka meie arstid, kuid seda alles aastaid hiljem tollest<br />
juhtumist. Inimloote veekesta proove võttes saab teha kindlaks lapse Downi sündroomi esinemise<br />
või mitte. Nii mehelt kui ka naiselt võtsid kummalised olendid juukse- ja vereproove. Neile näidati<br />
ka mingisuguseid tähekaarte, kus oli ära näidatud nende kodumaailm ja isegi tähtedevahelised<br />
kaubateed. Selline juhtum põhjustas avalikuses suurt sensatsiooni, kui kirjanik John Fuller antud<br />
loo üksikasjad 1965. aastal avalikustas.<br />
Tuntud uurijale Budd Hopkinsile jutustas 1985. aastal keegi naine nimega Kathie oma uskumatu<br />
loo. Teda viidi kosmoselaeva sees olevasse „valgesse ruumi“. Seal sooritati temaga mingite väikeste<br />
hallide inimeselaadsete olendite poolt meditsiiniline läbivaatus, mida ta hüpnoosi ajal meenutas.<br />
Hopkins kirjutab oma raamatus „Sissetungijad“, et tulnukad eemaldasid Kathielt peaaegu üldise<br />
tuimestuse all olles munaraku. Selleks pidid nad täpselt õigel ajal Kathiet röövima. 1978. aasta<br />
alguses tuvastas 19 aastane naine, et ta on ootamatult rase. Seda kinnitasid ka arstid. Naise pulmad<br />
pidid toimuma hiliskevadel, kuid see lükati ettepoole aprilli kuusse. Kuupuhastus toimus tal märtsis<br />
täiesti normaalset radapidi. Hilisemad analüüsid näitasid, et naine ei olnud enam lapse ootel. Ta oli<br />
kindel, et tulnukad võtsid ta lapse ja kordas pidevalt: „Nad võtsid mu lapse“. Kathie jutustas Hopkinsile<br />
1985. aastal hüpnoosi seisundis olles seda, et kuidas tulnukad teda puutusid, teda<br />
liikumisvõimetuks tegid ja kuidas teda opereeriti mingitel kummalistel viisidel. Teised juhtumid<br />
kirjeldavad lausa sugulisi vahekordi tulnukatega ja seda nii meeste kui ka naiste puhul. Väga paljud<br />
uurijad arvavad, et need juhtumid tõestavad tulnukate katseid inimeste geenidega.<br />
1977. aastal hakati uurima Suurbritannias esimest tulnukate inimröövijuhtu, kuid sündmus ise oli<br />
tegelikult toimunud 1974. aasta oktoobris. Tegemist on viieliikmelise perekonnaga, milles on ema ja<br />
isa ning kolm last. Pärast sugulaste pool veedetud õhtut Essexi krahvkonnas Aveleys sõitsid nad<br />
tagasiteel teele laskunud ebatavalisse rohekasse udusse. See toimus väga nende kodu lähedal. Udu<br />
sees tajusid nad mingit mütsatust. Mõni sekund hiljem jõudsid nad enda arvates udust välja. Kuid<br />
koju jõudes avastasid nad ehmunult, et kadunud oli nende elust umbes poolteist tundi, mil nad kodu<br />
poole teel olid. Pärast koju naasmist toimusid järgmiste kuude jooksul perekonnas ilmsed muutused.<br />
Antud perekonnaliikmetest said „üleöö“ järsku taimetoitlased ja „loodushoiuentusiastid“. Hiljem<br />
selgus, et kõik näevad ka ühesuguseid unenägude luupainajaid. Neil unenägudel ilmusid neile<br />
väikesed jubedate silmadega karvased tundmatud olendid. Tuntud doktor Leonard Wilder hüpnotiseeris<br />
mõlemad täiskasvanud ja ilmsiks tuli perekonna kogetu erakordselt üksikasjalik ülevaade.<br />
10
Change language