Maailmataju 2.1

Lainefunktsiooni kuju on üldjuhul määratud siiski potentsiaalse energiaga U – osakesele
mõjuvatele jõudude iseloomuga. U on koordinaatide ja aja funktsioon.
Lainefunktsioon otseselt mõõdetav füüsikaline suurus ei ole, mõõta saab ainult tõenäosust. Kuna
aga lainefunktsioon annab tõenäosuse, nimetatakse seda tihti ka tõenäosusamplituudiks.
Lainefunktsiooni mooduli ruut annab tõenäosustiheduse. Lainefunktsiooniga on määratud
vaadeldava osakese olek ja tema edaspidine käitumine.
Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika teoreetiliseks aluseks. See on diferentsiaalvõrrand,
mille kaudu on võimalik välja arvutada osakese tõenäosuslaine sõltuvuse koordinaatidest ja ajast,
kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. Kuid Schrödingeri võrrandil kui diferentsiaalvõrrandil
ei ole üheseid, lõplikke ja pidevaid lahendeid parameetri E ( koguenergia ) meelevaldsete
väärtuste juures. Lahendeid saadakse ainult mõningatel kindlatel väärtustel. Neid kindlaid väärtusi
nimetatakse parameetri omaväärtusteks ja neile vastavaid võrrandi lahendeid ülesande
omafunktsioonideks.
96