Maailmataju 2.1

ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine
kus aeg
radiaalkoordinaat
nurgamuutujad
ja
Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon Φ(r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt
sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust
näitab l radiaalset omakaugust. l on esimeses ühendatud aegruumi piirkonnas positiivne ja teises
ühendatud aegruumi piirkonnas negatiivne. (Järv 1996, 5-6).
1.2.3 Liikumise suhtelisus
Joonis 17 Liikumine on suhteline: Maa liikumine Päikese suhtes ja Päike Maa suhtes.
Liikumine on alati suhteline. Kui tahetakse kirjeldada keha liikumist, siis tuleb alati ka märkida
seda, et mille suhtes keha liikumist kirjeldatakse. Näiteks joonisel I vaadeldakse Maa ja Kuu
liikumisi Päikese suhtes. Kuid joonisel II vaadeltakse Päikese ja Kuu liikumisi Maa suhtes.
Mõlemad käsitlused on tegelikult õiged. Joonistel on kujutatud Päikesesüsteemi ühte osa – Päike,
Maa ja Kuu.
Joonisel I on näha, et Päike ei liigu ( on paigal ) ja Maa ning Kuu tiirlevad ümber Päikese. Kuu
tiirleb omakorda ümber Maa. Joonisel II on aga nii, et Maa on hoopis paigal ja Päike ning Kuu
tiirlevad ümber Maa.
Kui ajamasin liigub ajas, siis kogu ülejäänud Universum liigub ajamasina suhtes ajas. Ajamasin
liigub Universumi suhtes ajas. Ajamasina liikumine ajas Universumi suhtes on nii nagu Kuu
liikumine Päikese suhtes joonisel I. Kui ajamasin asub planeet Maa pinnal. Või Universumi
48