Maailmataju 2.1

talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene
loeb fantaasiakirjandust või loob ulmefilme, siis selle tegevuse motiiv ei põhine teaduslikul
põhjendusel või ei põhine see usul ( ehk religioonil ). Kuid arvamusi peab suutma põhjendama.
Näiteks inimene arvab seda, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Kui inimese poolt pakutud
põhjendused vastavad ka teaduslikke reeglitega ( mitte ei ole sellega vastuolus ), siis teadmiseid
peetakse tõesteks ja usalduväärseteks. Saadud teadmistele on samuti võimalik luua uusi põhjendusi.
Teaduslikud põhjendused peavad põhinema faktidel ja ka nendel väidetel, mis on juba varem
kinnitust leidnud. Kui on tegemist lihtsalt mõne väitega, siis on tegemist teadusliku hüpoteesiga.
Näiteks inimene väidab, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Taoliseid väiteid peab kinnitama
või ümber lükkama. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat
printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused
on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni
kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav
teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad
omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks.
Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust
kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid „seadus“ ainult
kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste
võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui
„teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja
kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt
tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab
nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud.
Teadus on ühtne tervik, mis koosneb paljudest erinevatest harudest. Kõik need harud mõjutavad
üksteist. Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis
spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured
loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval
peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja
ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis
väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameistriks
mingisuguses konkreetses spordialas, mitte aga kõikides spordialades.
Teaduse sisuliseks struktuuriks on just faktiline teadmine, mida saadakse maailma vaatlemisel
erinevatel meetoditel. Teaduslikud uurimismeetodid sisaldavad mingisuguse teadusharu vaatlus-,
katse- ja analüüsivahendeid. Nendel vahenditel on olemas kindlad reeglid, et kuidas neid tuleb
kasutada tulemuse usaldusväärsuse saamiseks. Teadmised esitatakse väga süstematiseeritud kujul
nagu näiteks reeglite, seaduspärasuste ja seaduste vormis. Need ongi teaduslike teooriate aluseks,
mis annavad seletuse mingisuguse valdkonna faktidele. Näiteks miks on olemas aastaajad? Väiteid
püstitab teooria. Need aga kehtivad ka selliste faktide kohta, mis rahuldavad teooria eeldusi – ka
nende kohta, millega ei ole veel katseid tehtud või vaadeldud. Näiteks kui vastame eespool toodud
küsimusele, siis on võimalik ka teiste planeetide aastaajade esinemist seletada. Peaaegu igasugusel
teaduslikul teoorial on täpsus ja rakenduspiirkond üsna piiratud. Ebaõige tulemus võib esineda siis,
kui teooriat kasutatakse väljaspool neid piiranguid. Teaduslikud prognoosid annavad palju praktilist
kasu kogu inimsoole. Teaduses on väga tavaline see, et prognoositakse üsna täpselt ja usaldusväärselt
ette mõningate tegevuste tagajärgi.
Kui planeeritakse ette suuri ehitisi ( näiteks kõrghoonet ), siis on vaja ette näha kõiki selle
keskkonna mõjusid ja ka ettenägematuid aspekte. Näiteks kõrghoone peab püsti jääma ka
maavärina korral, niisamuti ka tugevate tormide korral. Mõne kõrghoone planeerimine nõuab palju
keerulisi ja mahukaid arvutusi. Tänapäeval sooritatakse arvutused arvutite abiga. Näiteks arvutis
luuakse tulevasest kõrghoonest animeeritud mudel. Mudelis on võetud arvesse kõik hoone omadused.
Selle mudeli abil on võimalik ka luua katseid hoone käitumisest erinevates situatsioonides.
Mudeleid luuakse ja kasutatakse matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia alustel. Kuid vaja on ka
63