Maailmataju 2.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1 Religiooni tegelik reaalsus<br />
1.1 Religioon ja mütoloogia<br />
1.1.1 Religioon<br />
Inimkultuuri uurijad on tõdenud seda, et loogilisele analüüsile alluvad kõige raskemini just<br />
sellised kultuurinähtused, mida nimetatakse religiooniks ja müüdiks. Paljud kirjandusteosed<br />
lahkavadki religiooni ja müüti just läbi range loogilise analüüsi. Näiteks on religioon ja müüt Max<br />
Weberi arvates oma algvormil“võrdlemisi ratsionaalne tegevus“. Sellest tekib küsimus, et miks siis<br />
rangele loogilisele analüüsile ei peaks alluma siis selline ratsionaalne tegevus? Ilmselt sellepärast, et<br />
religioonid ja müüdid käsitlevad just „üleloomulikke jõudusid“. Näiteks Cassirer ütleb oma<br />
kultuurifilosoofilises töös „Uurimus inimesest“: „Religioon väidab valdavat absoluutset tõde, kuid<br />
tema ajalugu on eksituste ja hereesiate ajalugu. Ta annab meile tõotuse ja tulevikunägemuse<br />
transtsentsest maailmast – mis ületab igasugused inimkogemuse piirid – ja ometi jääb ta ise<br />
inimlikuks, liigagi inimlikuks.“. „Aru ega otsa“ ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis<br />
ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil.<br />
Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse )<br />
ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühene.<br />
Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja<br />
kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel<br />
olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse „Kuldne oks“. Tema<br />
veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite<br />
tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise<br />
väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks<br />
religioon õpetab meile kõrgemaid moraalinõudeid ja moraaliideaale, kuid seevastu müüt tegeleb<br />
ainult usukommetega, mis ei ole moraalinormidega midagi pistmist. Kuid näiteks Max Weber<br />
eristas oma „Religioonisotsioloogias“ religiooni ja müüti just nende üleloomuliku objekti järgi.<br />
Näiteks religioonis austati Jumalaid, kuid maagias manati ja sunniti deemoneid loitsude abiga.<br />
Weberi arvates sisaldab religioonis maagilisi detaile. Kui tõesti eristada omavahel müüti ( maagiat )<br />
ja religiooni, siis on võimalik neid käsitleda ka üksteisest lahus. Kuid jääb ka selline võimalus, et<br />
religioon on välja arenenud just mütoloogiast.<br />
Sõna religioon tuleb ladinakeelsest sõnast religio, mis tähendab usundit. Tänapäeval mõistetakse<br />
religiooni ehk siis usundi all usku Jumala kui indiviidi olemasolusse, kes on siis maailma loonud.<br />
Usutakse seda, et „keegi“ Jumal on loonud maailma ja „keegi“ Jumal kujundab inimeste eluviisi.<br />
On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et<br />
inimese suhe Jumalaga tuleneb „teiselt poolt“. See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich<br />
Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest<br />
religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed<br />
inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga „siinpoolse suunitlusega“, mis väljendus just<br />
religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja<br />
majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on<br />
pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende<br />
seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks<br />
ja ülemaise täiusliku olemiseks on religiooni õpetuse üks alustalasi, mida nimetatakse ka<br />
4