Maailmataju 2.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
inimene äkki enda tõusmist taeva poole. Ta näeb eemalt ( enamasti enda alla vaadates ) oma<br />
füüsilist keha. Inimene tajub enda olemist nüüd juba teistsuguses kehas - „vaimkehas“. Ta tunnetab<br />
oma füüsilisest ( maisest ) kehast eraldatuna. Enamasti ei kirjeldata oma uut keha, mida nähakse ja<br />
tajutakse surmalähedastes kogemustes. Mõned inimesed on seda kirjeldanud kui energiaväljana (<br />
füüsikas on energiaväljaks enamasti elektromagnetväli ) või värvilise pilvena. Kuid Moodyl<br />
õnnestus kord saada ühe inimese käest oma vaimkeha kirjeldusi. Ta nägi oma kätt koosnevat väga<br />
väikestest „valguskübemetest“. Surmalähedastes kogemustes näevad inimesed sageli just<br />
„valgusolendeid“. Valgusolendites nähakse oma kadunuid sugulasi, varem surnuid sõpru või<br />
tuttavaid. Kuid tekib küsimus, et miks nähakse just valgusolendeid? Füüsika õpetab meile seda, et<br />
valgus on elektromagnetlaine ja samas ka osakeste ( mida nimetatakse footoniteks ) voog. Selles<br />
kahelda ei ole võimalik. See tähendab ka seda, et kui teadvus eksisteerib iseseisvalt kehast<br />
eraldatuna elektromagnetväljana, siis on väga selge see, et selline „inimene“ ( välja-olend ) näeb<br />
välja valgusena. Ta ongi just nagu valgusolend. Selline asjaolu on üks ilmsemaid jooni<br />
surmalähedaste kogemuste juures. See on üks aspekte, mis veenam meid selles, et selle<br />
„valgusolendi füüsika“ seisneb just elektromagnetismis – seda, et teadvus eraldub surevast ajust<br />
elektromagnetenergiana, kui tegemist ei ole sureva aju illusiooniga.<br />
Joonis 1 Nähtav valgus on elektromagnetlaine lainepikkuste teatud vahemik.<br />
http://www.weirdwarp.com/wp-content/uploads/2012/11/Light.jpg<br />
Ilmselt on just „valgusolend“ Universumi kõige „ilusam“ eluvorm. Selline eluvorm eksisteerib<br />
ainult valgusena.<br />
3.1.3.7 “Valgusolendi” füsioloogia<br />
Kuna selline elektromagnetväli on võimaline eralduma inimese aju ruumist, siis on alust väita<br />
seda, et inimese mõtted, kujutlused ja mõttetegevused peavad ilmselt sellises väljas baseeruma<br />
sarnaselt sellisele „füsioloogiale“ nagu seda oli aju tegevuses. Aju funktsioneerimist ( näiteks<br />
neurofüsioloogiat ) teatakse. Näiteks seda, et kuidas liiguvad närvierutused ühest neuronist teise,<br />
kuidas toimub neuronite elektrilised aktiveerimised või kuidas toimivad sünapsid. Kõigel sellel<br />
baseerub inimese „füüsiline“ mõtte- ja elutegevus üldse. Just sellised neuroloogilised aspektid<br />
peavad ilmselt olema sarnased ka siis, kui inimene eksisteerib energiaväljana, kuid sellisel juhul ei<br />
sõltu need enam närvitegevusest endast. Energiaväljana olles peavad näiteks „mõtete<br />
neurofüsioloogia“ sarnanema aju talitlusega, sest selline energiaväli eraldus just aju enda ruumist.<br />
Nii aju kui ka energiavälja ( füsioloogiline ) talitlus peavad olema seega sarnased, kuid on<br />
arusaadav, et samas peavad olema ka palju erinevusi. Näiteks sarnasus seisneb ainult nende<br />
funktsioneerimise põhimõttel, kuid erinevused seisnevad ainult funktsioneerimise detailides. Nende<br />
sarnasustest ( ja ka erinevustest ) me nüüd lähtuma hakkamegi, et teada saada, milline selline<br />
85
Change language