Maailmataju 2.1

Selline „liigitamine“ tuleneb just sellepärast, et erinevatele asjadele on „omistatud“ erineva
„sügavusega“ mõtteid, tähendusi. Mõnedel on seda rohkem, mõnedel on seda aga jälle vähem.
Teame seda, et närvirakud ehk neuronid moodustavad aju ( närvisüsteemi ). Aju on neuronite
kogum – kui üks tervik. Kuid erinevate inimeste erinevad ajud loovad samuti ühe suure süsteemi nii
nagu neuronid loovad ühe aju. Selleks on siis tsivilisatsioon. Inimeste ajud on nagu ühe suure aju
osad nii nagu neuronid on närvisüsteemi funktsioneerivad osad. Inimeste ajud planeedil Maa loovad
ühe suure terviku – tsivilisatsiooni. Ajud moodustavad kokku ühe suure aju ja nad kõik on ka
omavahel ühenduses.
2 Loome protsessid ajus
2.1 Närvisüsteemi ontogenees
Enamasti ilmnevad loovus ja intelligentsus üheskoos, kuid siiski üks neist ei pruugi teisest
tuleneda. Mõtlemisviisi iseloomustab väga intelligentsetel inimestel sageli just koonduvus. Nende
probleemide lahendamised toimuvad läbi keeruliste analüüside. Nad järgivad mustreid, mis on
sageli läbi proovitud. Kuid loovate inimeste mõtlemisviisi iseloomustab hargnevus. Niimoodi
töötades toimuvad ajus assotsiatiivsed protsessid. Sellesse on kaasatud ka inimese emotsioonid.
Sageli sünnivad mittetraditsioonilised ideed. ( GEO, 28-37 ).
Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust ) ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju
paljude piirkondade omavahelisest komplekssest suhtlemisest. Näiteks Illinois` Ülikoolist juhitud
Aron Barbey töörühm, mis koosnes Ameerika ja Hispaania teadlastest, tõestas, et inimeste
intelligentsus lokaliseerub enamjaolt aju vasakus ajupoolkeras. Barbey juhitud teaduslikus uuringus
uuriti 182 Ameerika sõjaveterani. Nendel sõjaveteranidel ilmnesid koldelised ajukahjustused, mis
seisneb selles, et kahjustada on saanud ajukoe mingisugune kindel piirkond. Niimoodi ongi
võimalik inimeste ajufunktsioone uurida ja analüüsida, sest siis aju teatud osa ei funktsioneeri.
Inimeste ajusid uuritakse kompuutertomograafia abil, kuid nende peal sooritatakse ka erinevaid
kognitiivseid teste, mis võimaldab uurida inimeste intelligentsust. Näiteks inimese intelligentsus
võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes. Selle
uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse
aju piirkonda, vaid see ilmneb erinevate ajupiirkondade omavahelisel funktsioneerimisel. Kuid neid
ajupiirkondi ühendabki just eelpool mainitud võrgustik inimese aju vasakus ajupoolkeras.
Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev
informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni
ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti
silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu
närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid
omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks
hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on
närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult – sünnist
surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui
inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi
tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui
neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu
närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult – näiteks kui inimene õpib, teeb trenni,
mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne.
4