Maailmataju 2.1

sest analoogia väljendab lihtsalt mingisugust seost, mis võivad olla väga palju ja väga erinevad.
Samamoodi on ka keele kasutamisega. Näiteks ei ole ju teada seda, et kuidas peaks muutuma
sõna, mis on nii uus, et seda ei ole keegi mitte kunagi kasutanud. Näiteks sõna sand. Kuidas seda
sõna käänata, kui lausuda nii: „leidsin köögi põrandalt ühe X“. X lahendi leidmiseks tuleb teada
selle sõna „sand“ omastava käände vormi. Selleks kasutamegi me analoogiat. Inimene leiab
analoogiavõrduse teel selle sõna omastava käände kuju. Analoogiavõrdusi on antud juhul võimalik
luua erinevatel vormidel:
BLOND : BLONDI = SAND : SANDI
KAND : KANNA = SAND : SANNA.
Ka sellisel juhul ei saa ühte vormi pidada teisest õigemaks. Sellepärast, et üks nendest vormidest
kasutavad inimesed lihtsalt sagedamini. Antud juhul kasutatakse kõige rohkem just esimest vormi.
Need sõnad, mis on uued ja tulevad keelde kasutamiseks, lähevad sageli sellisesse muuttüüpi, mis
neile lihtsalt kõige paremini sobivad.
Kuid paljud sõnad muutuvad ümber ühest muuttüübist teise samasuguse analoogia teel. Sõnad,
mille muuterühmad ei ole suured ega lihtsad, lähevad üsna sageli suurematesse tüüpidesse just
analoogia mõjul. Näiteks rabelema- ja muutuma-tüüpi sõnad lähevad üle sellisesse muuttüüpi, mida
kasutatakse sagedasemini ja mis on ka tavalisem. See on nii just analoogia mõjul.
Näiteks väikesed lapsed kasutavad erinevaid analoogia vorme. Väikesed lapsed kasutavad väga
sageli selliseid vorme nagu näiteks „nugaga“, „õdele“, „jooksesin“, „heam“ ( see tähendab – parem
) jne. Sellepärast, et lapsed ei ole veel jõudnud sõnade õigeid muutvorme ära õppida. Seetõttu nad
kasutavadki analoogiat. Kuid ka täisealised inimesed kasutavad erinevaid analoogiavorme. Näiteks
kui inimese keeles ilmneb selline analoogiavorm, mis ilmneb ainult üks kord, siis on tegemist
keeleveaga. Kui aga seda analoogiavormi kasutavad väga paljud inimesed, siis toimub kasutatavas
keeles muutus. Näiteks eestlased käänavad sõna õlu analoogiliselt nii nagu sõna elu korral: õlu : õlu
: õlu. Kui see aga on ajas püsiv, siis keeles ongi toimunud analoogiamuutus. Seetõttu peavad
filoloogid analoogiat üheks tähtsamaks keele muutumise mehhanismiks.
Erinevaid analoogiaid nähtuste ja objektide vahel võib näiteid tuua üsnagi palju. Toome näiteks
analoogia keele ja lego vahel. Legodest on võimalik kokku panna tohutul hulgal erinevaid objekte
ja ehitisi. Samamoodi on võimalik ka keelega. Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada
lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii
sõnadest kui ka klottsidest on võimalik kokku panna lugematul hulgal erinevaid konstruktsioone.
Klotse oskavad kõik inimesed kokku panna, kuid erinevaid sõnu õieti kasutada teeme vastavalt
õigekeele reeglite alusel.
( Ehala 2001, 128-129 )
Järgnevalt toome mõned näited analoogiavormidest:
Kui vaadelda Maalt astronoomilist objekti, hägustab atmosfäär meie pilti. Kui vaadata ojapõhjas
münti, teeb vahepealne veemass pildi ebaselgeks. Atmosfäär teeb astronoomilise objektiga sedasama.
Atmosfääri pidev muutumine teeb objektid segaseks.
Nii jää, vesi kui ka veeaur koosnevad ühe ja sama aine H2O molekulidest. Sõltuvalt tingimustest
võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad
paikneda mööda ehitusplatsi laialiloobitult ( nagu molekulid gaasis ), ehitusmaterjalina hunnikus
( nagu molekulid vedelikus ) või korralikult müüri laotuna ( nagu molekulid tahkises ). Telliskivide
paigutuse kolmel viisil on analoogia osakeste paigutusega kolmes agregaatolekus : gaasilises, vedelas
või tahkes.
Kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik
külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid nagu näiteks sulgi. Külgetõmme tekib sellepärast, et
hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab
aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune effekt
tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa.
6