Maailmataju 2.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
tulenebki esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille<br />
võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke<br />
parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest<br />
lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke<br />
rütmidele.<br />
3.1.3.1 Inimese ajusurm<br />
Inimese surma korral esineb kolm etappi – esiteks agoonia, siis järgneb kliiniline surm ja siis<br />
bioloogiline surm. Agoonia ehk „surmaheitlus“ esineb pikaldase, näiteks raske haiguse tagajärjel<br />
saabuva surma korral. Sellisel juhul hingamine aegleneb, aegamisi kaovad ka pulss, teadvus ja<br />
refleksid. Pärast agooniat järgneb kliiniline surm. Selle peamisteks tunnusteks on südamelöökide ja<br />
hingamise lakkamine. Kui aga esineb väga suur trauma, siis ei pea ilmtingimata agooniat esinema.<br />
Tekib kohe kliiniline surm. Inimese vereringe peatumise korral lakkab ka teadvus 15 – 20<br />
sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud,<br />
sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja<br />
suure verekaotuse korral. Üldiselt on ju nii, et kui patsiendi sensoorne, motoorne või vaimne võime<br />
lakkab eksisteerimast, siis see tähendab ka seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna<br />
verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju ) teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga<br />
dementsetel või skisofreensetel isikutel. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke<br />
aega juurde. Pärast kliinilist surma läheb inimene üle ajusurmaks ( ehk bioloogiliseks surmaks )<br />
umbes mõnekümne minuti möödumisel. Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad<br />
funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks<br />
neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö<br />
tegemiseks palju energiat. See energia tuleb neile hapnikurikkast verest, mida pumbatakse otse<br />
südamest. Hapnikurikka ja hapnikuvaese vere magnetilised omadused on aga erinevad sest, et<br />
inimese veres oleva hemoglobiini seob hapnikuga just raua aatom. Veri kannab hapnikku ( eriti just<br />
ajju ) organismi laiali. Kõik see tähendab seda, et ajupiirkonna verevarustuse muutumisega kaasneb<br />
ka neuronite aktiivsuse muutumine. Kuid teadlased on täheldanud ka seda, et verevarustuse<br />
muutumise korral ei pea ilmtingimata kaasnema neuronite elektrilise aktiivsuse muutumine.<br />
Ajusurm esineb inimesel bioloogilise surma korral. Sellises “seisundis” kui ka kliinilises surmas<br />
oleval inimesel ei tohiks üldse mingeid tundeid esineda, ega ka näha või kuulda. Seda, et inimene<br />
üldse midagi kogeb ajusurmas olles, ei oleks tavameditsiini järgi üldse võimalik – ükskõik kuidas<br />
me neid nähtusi ka tõlgendame. Selline asjaolu tõestab vähemalt ühte vankumatut tõsiasja – teadvus<br />
ei sõltu töökorras ajust. Vähemalt selline asjaolu on täiesti kindel. Isegi meditsiiniteadlased peavad<br />
seda tunnistama. Surnud inimene ei tohiks ju üldse midagi näha ega kuulda, tunda. Siit tuleb esile<br />
ka teine järeldus. Kui teadvus ei sõltu töökorras ajust, siis ei ole tal seda ka vaja. Teadvuse<br />
eksisteerimiseks ei olegi vaja aju olemasolu. Järelikult teadvus võib „mingisuguses mateeria<br />
vormis“ ajust eralduda – ühest ruumist teise ( ajuruumist lahkuda ). Niimoodi võib täiesti vabalt<br />
teaduslikult järeldada. Kuid mis on see „miski“, mis eraldub ajust? Seda me lähemalt nüüd<br />
vaatamegi.<br />
3.1.3.2 Teadvuse eksisteerimine ilma ajuta<br />
On üldteada tõde see, et kogu ajus toimuvate protsesside füüsikaline olemus seisneb ainult<br />
elektromagnetilistel jõududel. Inimese meelte, närvide ja lihaste töös on laetud osakestel, nende<br />
liikumistel ja laenguga osakeste poolt tekitatud elektrilistel potentsiaalidel keskne koht. Selles<br />
kahelda ei ole võimalik. See on fakt. Peaaegu kõikide ajus toimuvate protsesside funktsioneerimine<br />
põhineb peamiselt just elektriväljade ja magnetväljade tööl. Kuna on võimalik arvata seda, et<br />
79
Change language